Tallinki visionäärid nägid sünergiat laevanduse ja hotellide vahel juba 2003. aastal. „Eestisse reisiv väliskülaline vajab ka peatuspaika. Kliendil on väga mugav osta nii laevapiletid kui ka majutus ühest kohast,“ räägib Tallink Hotelsi juhatuse esimees Peter Roose.
- Peter Roose Foto: Tallink
Täna on Tallinkil kolm hotelli Eestis ja üks Läti pealinnas Riias, milles ühtekokku 1056 tuba, kirjutab 11. septembril Äripäeva tellijatele ilmunud eriväljaanne Tallink 30.
Tallink City Hotel ootab külalisi 332 toaga, Tallink Spa & Conference Hotel 300 õdusa numbritoaga, Tallink Express Hotel 166 ja Tallink Hotel Riga 256 toaga. Lisaks laevadele ja hotellidele on avatud ka kuus toiduelamusi pakkuvat toidukohta – gurmaane ootavad restoran Sume, Tempo bar&resto, Nero, Ristorante Flavore, NOK NOK ja Elements. Hotelli ja toitlustuse poolel on endast igapäevaselt parimat andmas 452 töötajat.
Iseteeninduslikud uuendused köidavad kliente
Soov olla oma külaliste jaoks atraktiivne, vastata järjest kasvavale nõudlusele ja olla konkurentsist sammuke ees, on püsiv. Seda kinnitavad ka hiljutised renoveerimistööd Tallink Spa & Conference hotellis, kus värskendati olemasolevaid ning rajati juurde uusi tube, uuendati hotelli vastuvõttu, restorani ning ilusalonge. „Sel suvel uuendati hotelli konverentsikeskus, et taaskord pakkuda kõrgetasemelist konverentsiteenust, aga ka väga heas asukohas asuvat suurt pinda pidude, pulmade ja muude ürituste korraldajatele,“ räägib Roose.
Sel suvel uuendati hotelli konverentsikeskus, et taaskord pakkuda kõrgetasemelist konverentsiteenust, aga ka väga heas asukohas asuvat suurt pinda pidude, pulmade ja muude ürituste korraldajatel.
Peter Roose
Tallink Hotelsi juhatuse esimees
Tallink Express Hotell sai samuti uue välisilme ning värske vastuvõtuala. „Head vastukaja on saanud hotelli vastuvõtus asuv uuenduslik õlle ja siidri iseteeninduslik sein, kus külaline saab end ise teenindada ja jooki valada. Jätkame self check-in süsteemi juurutamisega, sest just iseteeninduslikud uuendused on protsessid, mis aitavad kulusid kontrollida, kuid mida kliendid ka väga hindavad ja heal meelel kasutavad,“ tutvustab Tallink Hotelsi juhatuse esimees käimasolevaid uuendusi.
Restoranist Tai kultuuri esindajaks
Hotellielamustega võrdväärseid naudinguid pakub Tallinnas asuv restoran NOK NOK, kus huvilisteni toovad autentseid maitseid kokad Tai kuningriigist. Roose sõnul on just Tai eestlaste ja teiste põhjamaalaste jaoks üks unistuste puhkusepaiku ja nii sai see kauge riik restorani näol Eestile ligemale toodud. „Üks Tallinki juht käis välja idee pakkuda ehedat Tai toitu ka siinsamas Eestis. Visioon oli isegi suurem – olla Tai kultuuri esindaja Tallinnas,“ sõnab ta. Plaan on end hästi kandnud, sest restorani eestvedamisel tutvustatakse täna külalistele mitte üksnes häid roogi, vaid Tai kultuuri üldisemalt, olgu selleks Tai uus aasta või novembrikuus toimuv valgusfestival.
Tallinna Linnahalli kõrval Tallinki Tulemajas asuv Ristorante Flavore on aga austusavaldus Itaalia tavadele ning maitsetele. Et Tallink ja reisimine on alati seotud meeldiva ajaveetmisega pere ja sõprade keskel, siis hea Itaalia köök ja toidu nautimine on just samamoodi seotud kvaliteetse aja veetmisega. „Ja üks parima pitsaga söögikoht Tallinnas oli kindlasti pealinnas veel puudu,“ võtab Roose kokku.
Seotud lood
Tallink Grupi sihiks on globaalne laienemine ning kaldategevuste arendamine, kuid põhisuunaks jääb nüüd ja alati siiski meri, ütleb Eesti suurima ettevõtte juht Paavo Nõgene.
Tallinkis ei keskenduta uut laeva luues üksnes sellele, et alus vastaks vajadustele kümne aasta pärast, vaid et see ka viiekümne aasta pärast uue tehnoloogia saabumisega sammu peaks.
Põhjamaade vägevaima laevastiku omaniku Tallink Grupi tugevus on avatus tehnoloogilistele uuendustele, järjepidev IT-süsteemide arendamine ja efektiivsuse otsimine ning aktiivne koostöö idufirmade, ülikoolide ja sadamatega, räägib Tallink Grupi juhatuse liige Harri Hanschmidt.
Tallinki kolmkümmend aastat Eesti majanduses võiks kokku võtta ühe sõnaga – julgus, ütleb juhatuse liige Lembit Kitter, kes vastutab kontserni finantsküsimuste eest.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.