Eesti Pandipakend on 15 aastaga kasvanud Euroopa keskkonnahoiu lipulaevaks

„Meie eesmärk on hoida läbi pandisüsteemi keskkond puhtana ning taaskasutada materjale, mis muidu laguneksid looduses aastasadu. Läbi süsteemi kogutav materjal on kvaliteetne, puhas ja kergesti ringlusse võetav, sest on kodudes sorteeritud eraldi ega ole kokku puutunud muude jäätmetega. Nii saavad neist sama või veel parema kvaliteediga uued tooteid,” tutvustab Eesti Pandipakend OÜ tegevjuht Kaupo Karba.

Eestimaalaste jaoks harjumispärane pandipakendite taaskasutussüsteem on maailma mõistes eriline ja tänu sellele on viimastel aastatel EPP edulooga tutvumas käinud mitmekümne riigi esindajad alates Maltast, Kosovost ja Gruusiast kuni Inglismaa, Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ning Lõuna-Koreani. Kõigil neil on soov oma kodumaal Eestiga sarnast pandipakendisüsteemi rakendada, millele eelmisel aastal lisandus uus teenus korduskasutatava prügistamist vähendava panditopsi näol.

Nõu küsitakse nii süsteemi, tarneahela kui ka juurutamise kohta. Karba sõnul ongi võtmetähtsus juurutamisel: „Meie oleme selle üle elanud ning oskame anda nõu, kuidas valutult pandisüsteemi juurutada. Keerukas on just stardimoment ning väga ebamäärane on alguses kõike finantsiliselt prognoosida. Eesti turu võlu ja valu on väiksus – erilist mahuefekti ei teki, kuid teisalt saame kõik muudatused ja uuendused kiirelt sisse viia ning vajadusel uuesti tagasi muuta. Suuremates riikides on muudatuste läbiviimine raskem.”

2019. aasta kevadel tõi EPP turule uudisteenuse korduvkasutatava panditopsi, et vältida ühekordsete plastist joogitopside kasutamist. „Variant oleks olnud ka Norra eeskujul ühekordsetest panditopsidest uusi toota, kuid vaevalt uute valmistamine on keskkonnasõbralikum kui vanade pesemine,” selgitab Karba. „Teenus julgustab nägema võimalusi jäätmetekke vähendamiseks, hoida loodusressursse ning tagada puhtam elukeskkond. Boonuseks on asjaolu, et tops leiab kiiresti tee ürituse tagastuspunkti, sest selle pandiraha suurus on 2-3 eurot.”

Panditops toimib seega pandisüsteemi põhimõttel, kus tarbijale väljastatud topsile lisatakse tagatisraha ja seda tagastades saab tarbija pandiraha täies ulatuses tagasi. Seejärel pestakse kasutatud panditopsid ja korduskasutatakse järgmistel üritustel. Hügieeni on EPP palju panustanud, soetades panditopside pesemiseks spetsiaalse professionaalse tehnoloogia ning puhtuse kontrollimiseks vajalikud laboriseadmed. Panditops võimaldab ürituste korraldajatele pakkuda teenust, mille tulemusel nende jalajälg väheneb kordades. Lisaks tunnevad ürituste korraldajad huvi ka ühekordsete toidunõude nagu taldrikud, noad-kahvlid asendamise vastu korduvkasutatavatega.

Palju on EPP investeerinud ka seitse aastat tagasi valminud modernsesse käitluskeskusesse, mis võrreldes vana keskusega optimeerib pakendikäitlusega seotud tegevusi ja tõstis pakendite käitlusvõimsust ligi 60%. Kui Eesti süsteemi algusaastatel sorteeriti pakendeid suures osas käsitsi, siis täna teeb selle töö ära automaatsorter. Toona soetatud uued pressid aga võimaldavad võrreldes varasemaga ühte pakendikuubikusse suruda ligi kaks korda rohkem pakendeid kui varem. Uute lahenduste ja seadmete kasutuselevõtuga vähendas EPP CO2 jalajälge ca 1,5 korda.

2018. aastal paigaldati EPP katusele päikesepaneelid koguvõimsusega 150 kW, mille abil toodetud energia katab 75% käitluskeskuse suvisest elektrivajadusest. „Uued lahendused on muutnud meie tegevuse jätkusuutlikumaks ning taganud koostööpartneritele teenuste parema kvaliteedi. Tänu päikesepaneelidele teevad nüüd meie töö kõrghooajal suvel saabuvad elektriarved ainult rõõmsaks. Samuti oleme terves hoones rakendanud hulganisti rohelise kontori põhimõtteid, näiteks loobunud paberkäterättidest, vahetanud valgusteid liikumisandurite põhiseks jnesõnab Karba. EPP-le on omistatud ka ISO 9001 kvaliteedijuhtimise ja ISO 14001 keskkonnajuhtimise sertifikaat.

Karba sõnul on EPP sooviks saavutada pandipakendite stabiilne taaskasutusmäär, mis hetkel kõigub aastate lõikes 85-91% vahel. „85% pakenditagastust oli küllaltki lihtne saavutada, aga selle suurendamine on väljakutse,” tunnistab ta. „Selleks oleme palju panustanud keskkonnaharidusse, koolitades koolilapsi, tutvustades neile käituskeskust ning näidates, millist elu elavad kogutud pakendid edasi pärast kaupluse taaratagastuspunkti toomist. See on pikaajaline töö, kuid noori on võimalik suunata ja rõõm on, et nemad omakorda õpetavad oma vanemaid ja vanavanemaid. Meil on koostööpartnereid, kes ütlevad, et pärast meie juures käimist on lapsed pannud nad kodus pakendeid sorteerima.”

2016. aastal lisandus muude teavitustegevuste kõrvale projekt „Teater lasteaeda“, mille eesmärgiks on jõuda kvaliteetsete keskkonnateemaliste lastelavastustega kõikidesse Eesti lasteaedadesse. Tänaseks on Eesti Pandipakendi, Kultuuriministeeriumi ning heategevusfondi Aitan Lapsi ühisprojekt lõpusirgel ja nelja hooaja jooksul on etendusi mängitud ligi 550 lasteaias üle Eesti. Kokku on läbi süstemaatilise aastatepikkuse teavitustöö saanud EPP keskkonnaharidusprojektidest osa enam kui 45 000 last ja noort.

Nimelt anti heategevusfondi Aitan Lapsi loomisega 2011. aastal taaratagastajatele võimalus lisaks keskkonnahoidimisele panustada samal ajal ka Eesti laste kultuurielamustesse.

Annetaja ei pea tegema rahaülekannet, piisab vaid keskkonnasõbralikust käitumisest ja pandipakendite tagastamisest kaupluse taaraautomaati. Automaadi kultuurinupu läbi on taaratagastajad aastate jooksul annetusi kokku teinud ligi 906 000 euro väärtuses ning muusika, kunsti, kirjanduse, spordi ja teatri juurde on aidatud enam kui 133 000 last üle Eesti.

Aastaid tagasi koguti taarapunktides ainult klaaspakendeid, kuid plast- ja metallpurgil puudus väärtus. Alates 2005. aastast, mil Eestis loodi pandisüsteem, on olukord selgelt muutunud. Iga plastist, metallist või klaasist joogipakendit on võimalik uuesti kasutada selle asemel et uusi pakendeid toota. Tagatisraha 10 senti pakendi kohta motiveerib pandipakendeid taaskasutusse tooma.

„Rõõm on tõdeda, et ka Läti on hakanud liikuma oma tagatisrahasüsteemi loomise poole lootes selle kasutusele võtta aastal 2022. See tähendab, et kui tulevikus peaks tekkima vajadus tagatisraha suuruse muutmiseks arvestame kindlasti ka lõunanaabrite juures kehtivaga. Rääkides kirgi kütnud piirikaubandusest, ei saa öelda, et nägime siin väga suurt keskkonnaohtu seoses pandipakendimärgita taara riiki toomisega. Nii nagu supipurke ja viinapudeleid viiakse konteineritesse, viidi sinna ka pandimärgita purke. Tendents näitas, et need jõudsid konteinerkogumisse, suunati sulatusse ja neist said uued tooted. Samas on välisriikidest kaasa ostetud ja Eestis tarbitud jookide pakendite tagastusmäär oluliselt väiksem kui läbi pandisüsteemi kogutul. Lisaks on välisriikidest Eestisse toodud pakendite kogumine ja taaskasutusse suunamine koormav siinsetele taaskasutusorganisatsioonidele,” räägib EPP tegevjuht. Ta lisab, et kiiduväärt oli Prisma kauplusteketi algatus, mille taaraautomaadid võtavad tasuta vastu välismaalt toodud ilma Eesti pandipargita metallist ja plastist joogipakendid ja mis suunatakse EPP abil taaskasutusse.

Järgmine samm on aga ühekordse kasutusega kange alkoholi klaaspudeliteliitmine pandipakendisüsteemiga. See tähendab, et õige pea on kange alkoholi tootjatel ja importööridel võimalik liituda vabatahtlikkuse alusel pandipakendisüsteemiga, kui nad näevad selles enda jaoks majanduslikku või keskkondlikku mõõdet. Täna on EPP-ga liidetud juba 350 pakendiettevõtjat, 820 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 420 HoReCa sektori korjekohta.

Kasutatud plastpudel saab ümbertöötlemisel enamasti uueks pudeliks, aga ka salatikarbiks, fliisiks, köögilapiks või spordisärgiks. Ühe jalgpallisärgi tegemiseks kulub seitse plastpudelit.

Klaaspudel on lõputu taaskasutusvõimalusega – ühekordne klaaspudel sulatatakse uueks klaaspurgiks ja pudeliks. Korduskasutatav pestakse hoolikalt ja täidetakse uuesti joogiga.

Vana plekkpurgi ümbertöötlemine hoiab kokku aga koguni 95% energiat võrreldes esmasest toormest valmistatud purgiga!