Kuidas uut põlvkonda keskkonnasõbralikult sööma õpetada?

Ainukese Rohetiigri pilootprojektis osalenud haridusasutusena ei väljendu meie kestlik tegutsemine mitte tootmis- või teenusprotsessi (Euroopa Rohelise kokkuleppe sihiks võetud) süsinikneutraalsuse elluviimises. Pigem suuname tulevast põlvkonda uusi keskkonnasõbralikke harjumusi kujundama. Alustasime uuendusliku koolitoidu mudeli kujundamisega, milles saavad kokku vajadused, võimalused ja arukas planeerimine ning kus koolis pakutav toit on mitmete ainete õppekava teemaks. Aastate jooksul laotud vundament, millest edasi liikuda, on hea. Kui näiteks inglise kool vajas karismaatilist Jamie Oliveri, et vabaneda lõunaks pakutavatest ühekülgsetest võileibadest ja küpsistest, siis Eestis on pikaajaline sooja koolilõuna traditsioon, millesse panustab nii riik kui ka pere ning selle koostamisel on juba eos arvestatud keskkonnasõbralike toidusoovitustega. Kus on siis probleem? Meid huvitas, mis on ikkagi koolitoiduga rahulolematuse ja sellega seotud toidukadude põhjus. Kas ja kuidas mõjutab koolis omandatud toidukirjaoskus kodust igapäevaelu? Näiteks selgus ka viimasest 2021. aasta SEI toidujäätmete ja -kadude uuringust, et endiselt on suurimateks toiduraiskajateks kodumajapidamised. Ka kool koos kogukonnaga saab midagi teha, et tekitada suurem pilt kestlikkust toidusüsteemist. Meie jaoks tähendab see eeskuju kaudu õppimist, laste ja õpetajate tähelepanu köitvaid tegevusi ja kaasatust. Ka kooli söökla või puhvet on õppeklassid, kus tekib võimalikult palju seoseid koolitarkuse ja igapäevase elu vahel.

Viisime läbi küsitluse, et teada saada, milline on meie kooli ligi 2000-pealise kogukonna (õpilased, lastevanemad, õpetajad) keskkonnateadlikkuse hetkeseis ja millised valdkonnad vajaksid koolis esmajoones tarka sekkumist. Valisime välja koolipere jaoks olulised teerajad:

- rohemeelne kogukond

- kestlik koolitoit

- keskkonnasõbralik transport

- kestlik koolimaja

Kogukonna küsitlusest selgus, et koolitoit on üks olulisematest teemadest, millega RaM Rohetiigri meeskonda tegelema on volitatud. Laiendasime töörühma asjatundlike huvilistega ning koostöö tulemusena sõnastasime sihid kestliku toidusüsteemi kontekstis. Fookusesse jäid arukas söömine, kohalike toidutootjate väärtustamine, vastutustundlikum tarbimine ja jäätmevabam elulaad. Kokkuvõtlikult soovime panustada, et kõigil kogukonnas oleks suurem rahulolu koolitoidust.

Järgmise tähtsa sammuna kutsusime ümarlauale meie pikaajalise partneri ja paljude koolide toitlustaja Baltic Restaurants. Selgusid sarnased sihid ning sisukate arutelude tulemusena leppisime kokku, kuidas rohemeelsus meie igapäevastes toiduvalikutes väljenduda saaks.

* Me ei raiska toitu. See tähendab koolitoidu pakkuja poolt menüü arendust ning pidevat seiret tekkivate toidukadude kohta.

* Koolitoidus on suurem osa taimetoidul. Jätkame aastatetagust otsust pakkuda sööjatele igapäevaselt tasakaalustatud ja mitmekesist taimetoitu, mille abiga saame vähendada suurema keskkonnamõjuga lihatoitu.

* Toetame kohalikke toidutootjaid ja anname nii panuse Eesti toidusektori arengule. Asendame esmajoones kõige suurema keskkonnamõjuga liha- ja kalatooted ning vastavalt toitumissoovitustele suurendame taimse toidu osakaalu. Jätkame hooajaliste kodumaiste aedviljade pakkumist ja vähendame välismaiste viljade pakkumist. Lisaks menüü muutustele teeme ka teavitustööd hea toidu hoidmiseks ning tutvustame meiega ühist maailmavaadet jagavate koostööpartnerite toodangut.

* Vähendame mikroplasti teket ja ühekordsete tarbekaupade kasutust. See tähendab kriitilise pilguga olemasolevate vahendite ülevaatamist ja keskkonnasõbralikumaid valikuid. Korduvkasutuse kultuuri edendamist kogukonnas.

* Me ei raiska joogivett ning eelistame kraanivett pudeliveele. Näiteks loodusklassis hakkasime kasutama vee joomiseks korduvkasutatavaid pudeleid, mistõttu vähenes oluliselt plasttaara kasutamine ja ebatervislike jookide joomine.

* Sordime prügi liigiti ja edendame väikeste kadudega tarbimissüsteemi.

* Kasutame keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid.

Õpilaste kaasamine on kooli kestlikkuse eesmärkide saavutamisel üliolulise tähtsusega, sest iga protsess õpetab ja kujundab harjumusi.

Maikuus kutsusime õpilasi kaasa mõtlema üle-eestilise Rohetiigri toiduraiskamise kampaania “Hoiame head toitu!” teemadel, mille tulemusena valmisid mõtestatud joonistused, plakatid või toidujääkidest valmistatud road. Näiteks said 4a klassi poisid kunstiõpetaja Maris Kilmilt ülesande visualiseerida äravisatud toidu emotsiooni. Kokku sai ilmekas seltskond, kes koolisöökla seinal rippudes igaühte kõnetas.

Rocca al Mare kooli missioon on toetada maailma paremaks muutvaid unistusi ja nende teostamist.

Täna julgeme unistada rohemeelsest RaM kooli kogukonnast! Rohetiigri Akadeemia tarkade suunamiste tulemusena tõdesime, et Rocca al Mare koolis on nii vaimset kui füüsilist rammu, et pilootprogrammi lõppedes võtta vastutus iseseisvalt edasi liikumiseks ja kogukonna rohemeelsuse võimendamiseks.

Suurt laeva on alati tunduvalt raskem ringi pöörata kui väikest paati, seetõttu otsustasime sammuda targalt – meile jõukohases tempos ja mahus. Väljakutseks on tehnoloogia kaasamine koolitoidu uuendusse ja motiveeritud ekspertide leidmine. 2021-2022 õppeaastal jätkame kindlasti toidukirjaoskuse kujundamisega kooli kogukonnas ja innovatsiooni elluviimisega koolisööklas. Järgmiste sammudena võtame ärategemiseks meie teised fookusteemad, milleks on keskkonnasõbralik transport ja kestlik koolimaja.

Olulisimaks eesmärgiks peame siiski õppekava arendust, mis kaasaks targalt ja sihipäraselt jätkusuutlikkuse teemasid – ikka selleks et RaM koolis küpseksid keskkonnateadlikud ja vastutustundlikud tulevased kodanikud, ettevõtjad – rohetegijad.

On sümboolne, et saame õppida Tallinna kaunimas looduskeskkonnas – rahulikus tammikus, mitmepalgelise mere ääres, vaatega kiirelt arenevale linnale. Tänutundes austame Elu ja keskkonda meie ümber.