ERR alustas sisemist rohepööret

“Protsess on käima lükatud ja seda tagasi ei pööra,” tõdeb “Osooni” saatejuht Kristo Elias, kes on ka üks ERR-i Rohetiigri tuumikgrupi liikmeid. Keskkond, loodushoid, teadlik tarbimine ja jätkusuutlikkus pole ERR-ile võõrad teemad, neist räägitakse ja kirjutatakse iga päev. Otsus, et kõige selle kõrval peaks ERR iseenda rohepõhimõtted paika panema, ei vajanud selle taustal pikka arutelu ega juhatuse veenmist. Ent siiski tunnistas ERR-i tuumik, et alustama peab päris algusest. “Küsimus ei olnud KAS, vaid KUIDAS” meenutab Pille-Mai Helemäe arutelusid organisatsiooni sees. “Mida tahame saavutada? Kui kiiresti ja kuidas tahame neid saavutada? Kas meil on selleks ressursse?”

ERR-is töötab rohkem kui 600 inimest, kellest suurem osa jaguneb kolme maja vahele Tallinnas ja lisaks töökohtadele maakondades. Rohetiigriga liitudes seadis ERR esimeseks eesmärgiks kaardistada olemasolev olukord ja võimalused muutusteks. Pilootprogrammi süsteemne lähenemine lõi selleks ka sobiva raamistiku. “Tänu kodutöödele ja erinevate treeningpäevadele, kus sai koos spetsialistidega probleeme ja tegevusi arutada, saime ülevaate olukorrast ja suundadest, kuhu võiksime liikuda,” märgib Elias.

Rohetiigriga algusest peale seotud olnud juhatuse liikme Riina Rõõmuse sõnul tõi Rohetiiger ERR-is kokku erinevad teadmised ja lähenemised: “Tore oli vaadata, kuidas iga tuumiku liige oma tööalase kogemuse projekti kaasa tõi. Finantsjuht ja siseaudiitor leidsid ühiselt, et igale asjale on parim algus üks korralik Exceli tabel. Kommunikatsioonijuhi meelest on oluline hästi sõnastatud tekst. Kristo Elias väitis, et ERR-i tähtsaim ülesanne on rahvast harida. Praktiline haldusjuht arvas, et alustada tuleks prügi sorteerimisest ja juba oli ta välja vaadanud ka meile sobivad jäätmejaamad.”

Keskkonnamõjude kaardistamine tõi lauale rea teemasid alates energiakulust väiksemate detailideni nagu akud ja patareid. Keeruline väljakutse on vana telemaja, mille kütmise või remontimise kohta räägitakse legende. Kui see jalajälg väheneb tulevikus koos uue telemaja ehitamisega, siis muude mõjudega alates paberi printimisest kuni saadete tootmiseni saab tegeleda järk-järgus. Kõike ei peagi nullist alustama – näiteks on ERR-i töötajate kasutada suletud rattahoidlad, et soodustada jalgarattaga liikumist ning uute kohvimasinate soetamisel on silmas peetud ühekordsete plast-topside kasutamise vähendamist. Ka välivõtetele sõites optimeeritakse sõidukite kasutamist.

Esimese muudatusena otsustas ERR ette võtta jäätmete liigiti kogumise töökohtades. Teemaga süvitsi kursis olev Kristo Elias märgib: “Eestis kehtib jäätmete liigiti kogumise kohustus kõigile, seetõttu on väga oluline, et ka töökohas oleks võimalik korrektselt käituda. Kokkuvisatud olmejäätmeid ei ole võimalik ringlusse suunata, seega annab just jäätmete liigiti kohumine võimaluse nende taaskasutuse suurendamiseks.”

Lihtsana tunduv ettevõtmine tähendab tegelikkuses terve ahela läbi mõtestamist, sest jäätmete sorteerimisel peab läbi mõtlema ka selle äraveo. Kui palju töökohas erinevat liiki jäätmeid üldse tekib – sellele küsimusele vastused puudusid. Pilootprojektina võeti ette üks maja ja üks korrus, mille põhjal luua hiljem süsteem juba kogu majale. Töötajatele tõi see kaasa teatava ebamugavuse, sest koos uute jäätmepuntkidega kadusid töölaudade alt seal seni olnud personaalsed prügikastid. Harjumused muutuvad aga ruttu ja mõned kuud hiljem on kadunud automaatkäitumine visata kommipaber kogemata olematusse prügikasti laua all.

Rahvusringhäälingu suur plaan minna maikuuks üle täielikule ülemajalisele jäätmete liigiti kogumisele pidi pandeemiale alla vanduma. Kaugtöö tingimustes tegutses ERR tavapärasest teisiti ja põhjapanevaid järeldusi teha ei saanud. Sest… kui ei ole inimesi, siis ei ole ka prügi. Kalevi alla ettevõtmist ei ole pandud, muutunud on vaid aja dimensioon. Samm-sammult on liigiti sorteerimine sisse viidud ka teistes üksustes ja töötajate seas läbiviidud rahuolu-uuringus peegeldus ootus, et liigiti sorteerimine võiks laieneda kõikidesse toimetustesse.

Kogemuse võrra rikkamana on tekkinud seegi arusaam, et olemasolevad lahendused ERR-ile ei sobi. Nii on ERR koostöös TVO-ga arendamas rahvusringhäälingu ruumidesse sobivaid jäätmejaamasid. Koostöös Cleveringiga on omakorda plaanis pilootprojekt hakata juba lähiajal mõõtma biojäätmete koguseid.

“Peaaegu kõik sai tehtud,” võtab Riina Rõõmus pilootprogrammi kokku ja lisab, et Rohetiigri kokkusaamised andsid organisatsiooni-siseses suhtluses palju juurde. Kristo Elias lisab võimaluse õppida teistelt pilootorganisatsioonidelt: “Paljudel on samad väljakutsed ja samas on ka väga edumeelseid organisatsioone, kes on juba süsteemselt jätkusuutlikuse teemasid käsitlenud.”

Rahvusringhäälingu kõige suurem keskkonnamõju on ka tulevikus keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemade kajastamine. Näiteks tõi mais toimunud keskkonnakuu sel aastal kokku kõik programmid. “Toidu hoidmise probleemistikku käsitleti kõrvuti keskkonnasaadetega nii Klassikaraadios kui ka Raadio 2s, noortesaates NOVA, “Terevisioonis” ja “Ringvaates”. Keskkonnakuu on ERR-is traditsioon ja sel aastal tugevnes see formaat veelgi,” rõõmustab Elias.

Programmilise tegevuse kõrvale on lisandunud aga uus dimensioon: ERR kui roheliselt tegutsev organisatsioon. Teadlikkus roheteemade olulisusest kajastub esmakordselt ERR-i arengukavas. Riina Rõõmus loodab, et rahvusringhäälingust saab tulevikus üks Eesti keskkonnasõbralikumaid organisatsioone. “Oleme aru saanud, et ei piisa ainult keskkonnateemalistest saadetest, ka ise tuleb nende põhimõtete järgi käituda. Ja seda iga päev, nii suurtes kui ka väikestes asjades. On tekkinud tunnetus, et igaüks meist saab tõepoolest midagi ära teha. Vaja on vaid ühist pingutust.”