Kodu saab olla nii kestlik kui taskukohane

Rohetiigri Akadeemiat alustasime küsimusega, kuidas võiksid meie kodud olla loodussõbralikud ja samal ajal taskukohased.

Kodude jätkusuutlikumaks muutmiseks oli esimene ülesanne aru saada, kus on meie kõige suurem keskkonnamõju. Kui seda on keeruline arvutada ka ühe tootmisüksuse puhul, siis meie ülesande tegi huvitavaks see, et meil on üle Eesti 80 korterit, 60 peremaja, 16 väikest kortermaja, 6 eramaja ja 5 suurt ühiselamu tüüpi maja.

Keskkonnamõjusid hinnates leidsime, et kuigi iga üksiku korteri mõju leidmine oleks aeganõudev ja kallis, saab välja tuua kestlikkuse kolmainsuse. Need on kolm valdkonda, mis mõjutavad jätkusuutlikku tegutsemist kõige rohkem – energia, logistika ning toit.

Alates 2019. aastast on kõikides meie kodudes roheline energia – kui arvutame need 4500 rohelist MWh ümber loodusmõjuks, siis aastaga hoiame ära sama palju heitmeid kui suudavad siduda 82 000 puuistikut 10 aasta jooksul. Lisaks on meie uute majade katustel väikesed päikeseelektrijaamad, mis aitavad niigi madala energiatarbimisega maja muuta veelgi keskkonnasõbralikumaks.

Samas, roheline energia ei saa olla ainus lahendus, oluline on energia tarbimist oluliselt vähendada ja seda aitavad saavutada targa maja lahendused.

Kuigi hetkel on kütteperioodis mõnenädalane paus, kulub suur osa Eestis kulutatud energiast hoonete kütmiseks. Siin on kokkuhoiu võti leida optimaalne temperatuur, mis päeva jooksul vastavalt vajadustele muutub. Kui arvestame, et ühe kraadi sisetemperatuuri vähendamine hoiab kokku ca 5% küttekulusid, tuleb võit aasta peale väga suur.

Suur osa energiast kulub ka vee soojendamisele. Kui panime ettevõtte kõikides kodudes kraanidele säästlikud sõelad, mis segavad vee sisse õhku, hoidsime juba esimesel aastal kokku 62 000 eurot.

Hetkel oleme kortermajades testimas lahendust, kus sooja vett tsirkuleerivad pumbad ei tööta kogu aeg, vaid üle teatud aja. Ringlev soe vesi tekitab soojakao ning pumbad tarbivad elektrit. Kui pumbad töötavad targalt, vähendame nii elektri kui soojuse tarbimist ilma, et elanikud midagi tegema peaksid või seda märkaksid.

Meie kodudes osalevad psüühilise erivajadusega elanikud toidu valmistamisel, kuid aitame neid ette antud menüüdega, et toitumine oleks mitmekülgne ja tervislik. Meie eesmärk on viia meie menüü kooskõlla Tervisearengu Instituudi toidupüramiidi soovitustega.

Kui 2020. aasta alguses menüüs liha vähendamist alustasime, sõi iga klient nädalas pea 800 grammi liha, mis on sarnane Eesti keskmisele tarbimisele, kuid tervisele liiga koormav. Pooleteise aastaga oleme liha osakaalu oluliselt vähendanud, jõudes 470 grammini nädalas. Selle ajaga on meie kliendid söönud 30 tonni liha vähem ja lihale oleme kulutanud üle 100 000 euro vähem. Selle raha saime investeerida tervislike toiduainete ning kvaliteetsete puu- ja juurviljade ostmisesse, mis toetab meie elanike tervet ja tegusamat elu. Lisaks tervislikumale menüüle on meie klientide toidulaud ka vaheldusrikkam ning nad oskavad valmistada erinevaid toite.

Viimase kümne aasta jooksul oleme sulgenud kümme suurt ühiselamu tüüpi hooldekodu, mis asusid asulatest eemal. Selle tõttu pidime kliente viima autoga igale poole – arstile, poodi, juuksurisse või kontserdile. Näiteks, 2016. aastal oli meil seitse kogukonnast eemal asuvat üksust ja kliente transportides sõitsime sel aastal pea pool miljonit kilomeetrit.

Tänaseks oleme üle kogukondadesse elama toonud üle 1300 erivajadusega inimese. Meie elanikud saavad liikuda kas jalgsi või ühistranspordiga, mis annab suurema iseseisvuse kõrval ka olulise keskkonnavõidu.