Forus Haldus on endisest Ermeesiast, Done Haldusest, Done Cleaningust, DK Grupist ja USS Haldusest välja kasvanud ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvara haldamise ja hooldamisega. “Hallata on meil büroohooned, kaubanduskeskused, laopinnad ja ka mõningad korteriühistud, haldureid on meil üheksa ja põhiklientideks suuremad kinnisvarafondid ja eraomanikud,” tutvustab Forus Halduse juhatuse liige Maili Kivirähk ettevõtet.
Üheks Forus Halduse konkurentsieeliseks on kahtlemata nende haldusprogramm, mille abil kliendid näevad igapäevaselt oma kinnisvaraobjektil tehtavaid toiminguid. “Sinna saavad rentnikud, kes igapäevaselt hoones toimetavad, kirja panna oma mured ja tekkinud puudujäägid – rentnikele on antud ligipääs programmile, et nad saaksid tekkinud probleemi kohta teavituse lisada. Nii saame kiiresti murele reageerida ja lisaks näeb haldusprogrammist ka kinnisvara omanik, mis tema kinnisvaraga toimub,” selgitab Kivirähk.
Teiste ettevõtete ees on Foruse eeliseks see, et meil on olemas oma tehnohooldus- ja heakorraosakonnad, tänu millele me reageerime väga kiiresti. Kõik lahendused ühest ettevõttest on suureks plussiks.
Maili Kivirähk
Forus Halduse juhatuse liige
Lisaks jooksevad samast programmist läbi kõik tehnohoolduse ja heakorraga seotud tegevused, näiteks on näha korralised tehnohooldused ja heakorratoimingud, kirjeldab ta lahendust, mis on klientide jaoks üheks põhjuseks, miks neid eelistada. “Meil on teiste ettevõtete ees eeliseks ka see, et meil on Foruses olemas oma tehnohooldus- ja heakorraosakonnad, tänu millele me reageerime väga kiiresti. Kõik lahendused ühest ettevõttest on suureks plussiks,” lisab ta.
Kivirähki sõnul on omaniku vaatest hea veel see, et kõigest, mis on hoones toimunud, jääb programmis järgi jälg. “Tehnohoolduse päevikud, mured, mis tulevad rentnikelt, üles saab panna tuleohutusega seotud teemad,” loetleb ta dokumente, mis üles laetakse. Ja iga kell saab sealt kogu vajalikku infot vaadata. "Näiteks saab korduvaid probleeme, mis üles kerkivad, hoone ajaloost vaadata, nagu ka seda, kuidas neile on reageeritud ja kuidas neid on lahendatud,” kirjeldab Kivirähk.
Kinnisvara omanikule on näha lisaks ka hoolduskavad. “Omanik näeb, millal hakatakse tegema teatud tehnosüsteemi hooldusi või millal on ette nähtud heakorratööd nagu näiteks eripuhastused – kõik need tegevused on graafikus omaniku vaates kirjas,” jätkab Kivirähk, et programmi on loodud eraldi kaks vaadet – rentnikule ja omanikele. “Tänapäeva klient ootabki innovatiivseid lahendusi ja et jääks digitaliseeritud ajalugu tegevustest, see on kindlasti kliendi poolt teretulnud, et suudame selliseid lahendusi pakkuda.”
Juhul kui tegu on suuremate töödega ehk kui rentnikud tahavad midagi suuremat lasta hoones teha, on Foruses olemas ka ehitusosakond kes klienti aitab – tehakse projektid, ehitatakse jne.
Üheks oluliseks Forus Halduse tugevuseks on Kivirähki sõnul ka nende töötajad. "Suhtlusoskus on halduri jaoks väga oluline, kuna halduri kohustuseks on leida koostöös erinevaid lahendusi," ütleb ta, et halduri igapäevatööks on kliendi probleemidele lahenduse leidmine.
"Haldur on n-ö vahelüliks, kes peab suhtlema ühelt poolt kinnisvara omaniku ja teiselt poolt rentnikega, kes konkreetses hoones pindu kasutavad ja seejuures mõlema poole eest seisma. Kui aeg-ajalt rentnikud esitavad nõudmisi, mis omaniku poolt võib-olla ei ole kõik vastuvõetavad, peab haldur leidma kompromissi, kuidas mõlemale poolele sobiv lahendus leida,” jätkab Kivirähk, et kõik nende haldurid on oma ala professionaalid, kes on valdkonnas pikalt töötanud, kellel on kutsetunnistused ning kes täiendavad ennast iga-aastaselt. Suure ettevõttena suudetakse väiksemate tegijatega võrreldes paremini ülal hoida ka töötajate motivatsiooni.
“Kui büroohooned olid tühjad ja kaubanduskeskused kinni, oli halduri kohustuseks leida omanikule erinevaid lahendusi, kuidas kulusid optimeerida,” toob Kivirähk näiteks koroonakriisi piirangute aja ja lisab, et oma ala spetsialistina oskab nende haldur alati lahendusi soovitada ja ärikinnisvara omanikku nõustada. “See on meie moto, et oleme toeks kinnisvara omanikele.”
Seotud lood
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.