Fassaaditootja Parmet: oluline on nõudlusega kaasas käia ja hoiduda ülekuludest

„Eraalgatuslikud kooperatiivid olid omanäoline majanduseksperiment, mille ajendiks olid perestroika ja uutmine. Kooperatiive asutati kõigi suuremate ettevõtete juures ning nii otsusasime meiegi juhust kasutada, sest oleme alati ettevõtlikud olnud. Enne kooperatiivigi sai näiteks igapäevaselt 12 vahvlimasinaga garaažis vahvleid küpsetatud ja iga nädal toonases Leningradis müümas käidud. Samuti tegelesime roosikasvatusega ja sai kaevurakkeid valmistatud. Ärivaim on meie peres ikka olemas olnud,” meenutab perefirma Parmeti üks asutajaid Virve Parik.

Metallitöö suunitlusega kooperatiiv asutati autoremonditehase juurde. „Algselt sai tehtud igasuguseid erinevaid esemeid alates autode ribikardinatest, suusaklambritest, inhalaatoritest kuni heinakaarutajateni välja– kõike, mille järele parasjagu nõudlust oli,” ütleb AS Parmet teine asutaja Elmo Parik. „Midagi polnud ju tegelikult poodidest saada ning nii tuli ise aktiivne olla. Tõime Venemaalt metalli, mida müüa oli lihtne, aga Eestis saada tol ajal keeruline. Kuna ehitasime sel ajal oma esimest maja ja selle jaoks õnnestus ühelt Saksa tootjalt saada oma esiku lae jaoks alumiiniumist ripplagi. Kuna selle paigaldamine oli imelihtne, tekkis idee hakata ise ka midagi analoogset valmistama. Sellest sai alguse meie ripplagede tootmine. Esialgu kooperatiivi sildi all ja edaspidi juba AS Parmet nime all.”

1994. aastal kolis Parmet oma tootmise uude hoonesse ning ostis täiuslikumaid seadmeid, et pakkuda kvaliteetsemat toodangut. Aastatega on seda laiendatud ja värskendatud ning täna on ettevõttel Otepääl ligi 3000 m2 tootmispinda ja lisaks müügiesindus Tallinnas. „Meie toode oli kõigi jaoks väga uus, aga saime selle turustamisega hästi hakkama. Aastatega on aga muidugi kõik muutunud – ripp-alumiiniumlagede nõudlus on jäänud vähemaks, asemele on tulnud lamell, võrklaed, erikonstruktsioonigalaed. Samuti on kukkunud nõudlus standardlagede järele, kuid oleme ajaga kaasas käinud ja vastavalt nõudmisele oma suunitlust muutnud. Täna moodustavad üle 90% meie toodangust metallist fassaadid.”

Parmeti toodangut võib leida riikidest üle maailma, aga põhirõhk on Põhjamaadel ning head partnerid on ka Lätis ja Leedus. Virve nendib, et kui algselt oli fassaade 3-4 põhitüüpi, siis tänaseks on arhitektide visioonid muutunud nii keerukaks, et sisuliselt kõik tööd tehakse eritellimuse alusel. Parmeti viimaste aastate suuremate objektite hulka kuuluvad Tallinna Lennujaama, Ülemiste kaubanduskeskuse, Stockmanni kaupluse, Tartu Delta hoone, Tallinna Sadama D-terminali, Nautica keskuse, Ülemistel asuva Öpiku 2 maja, IBIS Hotell, ERM-i sise- ja välislaed ning WoHo fassaadid. Välismaal asuvatest objektidest on fassaade tehtud Folkhem muuseumile Stockholmis, Kraft büroohoonele Põhja-Rootsis, kirjastusehoonele Ventspilsis, Dudlay kolledžile Inglismaal jne.

„Meie eelis on, et meil on olemas vastav modernne masinapark ning õppinud kogemustega spetsialistid, kes suudavad teha ka kõige keerulisemaid fassaade. Ja meile meeldivad väljakutsed,” räägivad Virve ja Elmo Parik. „Ühe fassaadi sünniprotsess algab tegelikult hoone ehitamise väga varajases staadiumis – arhitektid võtavad meiega ühendust ning uurivad, milliseid võimalusi pakume. Ehk juba pikalt enne, kui objekti ehitus algab, käib on meil projekteerijate, inseneride ja arhitektidega tihe koostöö. Täna näiteks töötame Porto Franco, Kalaranna arenduse ja Tallinnas Pärnu maantee 113 asuvate projektide kallal.”

Kui hoonekarp on valmis ja aknad on ees, usaldatakse hoone fassaadi tegemine Parmetile. Kuna sageli on ehituse ajal üht-teist muutunud, näiteks aknaavade suurus või asukoht, tuleb fassaade valmistada tükikaupa – esmalt mõõdetakse konkreetne osa ära ning seejärel valmistatakse täpse mõõduga fassaadidetail.

„Fassaad ei ole ainult igav kest hoone kaitsmiseks tuule, vihma või külma eest, vaid midagi enamat. See on hoone nägu, mille järgi maja tuntakse, kirjeldatakse ja mäletatakse. Fassaad annab majale iseloomu ja isikupära,” ütleb Elmo. „Nimetus „metallfassaad” küll kõlab raskelt, kuid tähendab tegelikkuses kerget ja õhulist lehtmetallist valmistatud materjali, millele antakse jäikus fassaadidetailide erineva kuju ja mõõtude ning aluskonstruktsioonidega.”

Tänu pidevale investeerimisele uude tehnoloogiasse on ettevõtte toodete nimekirja lisandunud kõikvõimalikud tooted, mida õhukesest lehtmaterjalist teha saab. Fassaade valmistatakse erinevatest materjalidest nagu teras, alumiinium, roosteteras, alumiiniumkomposiitplaat, vask, titaantsink jne. Eesti kliendid eelistavad kodumaist toodangut, mis on hinnalt soodsam ning mida on lihtne ja mugav tellida. Ettevõte ei vahenda ega kasuta tootmisel alltöövõttu, vaid valmistab kõik detailid oma Otepää tehases. Tulevikuvaates taotles Parmet hiljuti ka ISO-sertifikaadi, mille puudumine võiks tulevikus pärssida koostööd mõne suurettevõtte või omavalitsusega.

Kuigi investeeritud on palju, ollakse Virve sõnul pigem tasapidi investeerijaid. „Varasemalt tegime kõik investeeringud omavahenditest, nüüd oleme kaasanud ka finantsasutuse,” nendib ta. „Üldiselt on meil alalhoiuinstink olemas ja ütlus „tark ei torma” peab meie puhul paika.”

Ta lisab, et pigem teeb murelikuks praegune epideemiakriis. „Eelmisel aastal oleks meil võinud oluliselt rohkem tööd olla, aga nii mõnigi projekt pandi ootele. Samas on selle ajaga metallihinnad kahekordistunud! Meie sellist metallipõuda ei mäleta. Seega äriliseks tegevuseks ei ole praegu just soodus aeg ja see teadmatus tuleviku pärast teeb murelikuks. Samas on metallfassaadidel tulevikku, sest metalli saab vormida, lõigata ja painutada viisil, et see vastaks ka kõige spetsiifilisematele disaininõuetele. Seega on metallfassaadi kasutades arhitektil võimalik luua julgeid ja unikaalseid fassaadilahendusi, mis on sisuliselt hooldusvabad, ei määrdu ega vaja uuendamist.”

Töötajaid on Parmetis hetkel 28 ja nende hulka kuuluvad ka Virve ja Elmo lapsed Erki ning Sille. „Nad on noorest peale löönud kaasa nii kontoris kui ka tehases. Erki on küll õppinud advokaadiks ja ka töötanud sel alal, kuid tuli siiski perefirmasse tööle,” räägib Virve. Vanem poeg Janno tegutseb oma firmaga

„Meil on kuus lapselast, kellega tahaksime rohkem aega veeta ning seetõttu püüame viimased aastad veidi rahulikumalt võtta. Aga kui aus olla, siis oma ettevõtte edu võtmesõnadeks on ikka töö, töö ja veel kord töö. Kui soovite, et teie firma areneks, peab olema turuga kursis ning pöörama meeskonnale samuti palju tähelepanu.”

Kui varasemalt sai palju mööda maailma reisitud, siis viimasel paaril aastal ei ole seda Covidi viiruse tõttu saanud teha. Vabadel hetkedel laevad Virve ja Elmo akusid teatrite ja kontserdite külastustega ja samuti vaba aja veetmisega oma laste, lastelaste ning sõpradega.