Uus Eesti 30 | Sütitavad seigad, mis tõstsid rahvuslikku uhkust

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlasena töötasin 20. augustil 1991 Kuusalu kolhoosi abiettevõttes Bioestron, millest sai erastamise käigus alkoholitootja Remedia, mis tootis tuntud munalikööri Kiiu Torn. Mäletan sellest ajast hirmu ettevõtte, töötajate ja oma väikeste laste pärast, meenutab kunagine Remedia kommertsdirektor ja tänane toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

AS KH Energia-Konsult on suurim erakapitalil elektrifirma Eestis. Ettevõte on asutatud 1991. aastal, mis tähendab, et sünnipäeva – mis sel aastal lausa juubel, peetakse koos uue Eesti Vabariigiga. Ettevõtte omanik ja pikaaegne tegevjuht Heino Harak nendib, et ega kerge polnud algus kummalegi.

1990. aastal sai minust, kes ma olin pikalt Põlva Piimatoodete Kombinaati juhtinud ja vahepeal liha- ja piimatoodete ministri ametit pidanud, Tallinna Piimatoodete Kombinaadi direktor, meenutab elupõline piimatööstur, ettevõtja ja elulooraamatu “Rännud ajas ja ilmsi” autor Tiit Kõuhkna.

Ripplagede ja metallfassaadide tootja AS Parmet alustas tegelikult tegevust 1980. aastate lõpus, mil Nõukogude Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov andis käsu moodustada kooperatiive. Eesti vabanedes tekkis aga 1991. aastal aktsiaseltsi asutamise võimalus, mida perekond Parik koheselt ka kasutas. Nii täitubki Parmetil tänavu 21. septembril ametlikult 30. sünnipäev, kuigi ettevõtlusega tegeleti juba varem.

Kui mõelda haridusele kui strateegiale, mitte pelgalt süsteemile, avaneb uks uutmoodi vaatele: kas kool on pelgalt teadmiste ja testide edastamise koht või keskkond, kus kasvatatakse iseseisvaid ja vastutustundlikke inimesi? Audentes on valinud selgelt viimase tee.