"Jalgratas on üks tänuväärne leiutis, mida kasutab üha rohkem inimesi. Pärast Tallinna kolimist avastasin aga, et siin pole ühtegi kasutatud jalgratastega tegelevat ettevõtet. Olin üllatunud. Sealt mõte idanema hakkas,” räägib Töötukassa toetuse abil oma ettevõtte Veloring käima lükanud Ain Põllusaar (46).
- Ain Põllusaar asutas oma ettevõtte Veloring Töötukassa toetuse abiga. Foto: Kristo Roots
Põllusaar oli möödunud aasta lõpul mõnda aega töötuna arvel ning suhtles regulaarselt Töötukassa konsultantidega. “Proovisin tööd leida ja kandideerisin erinevatele ametitele – kahetsusväärne oli aga see, et osa kohti isegi ei vastatud. Tööle ma ei saanud. Konsultandiga rääkides tekkis mõte teha läbi ettevõtluskoolitus,” meenutab mees.
Koolitus kestis kaks kuud ning selle aja jooksul kirjutas ta oma ettevõttele äriplaani. "Kindlasti julgustan kõiki Töötukassa ettevõtluskoolitusele minema – see oli väga põnev ja kõik uued teadmised ääretult kasulikud. Tänan siinkohal kursuse juhendajaid, kes kõik olid väga professionaalsed, eesotsas Ott Alemaaga,” kiidab tänane ettevõtja.
"Olgem ausad, ega 45aastaselt uuesti koolipinki minek oli alguses ikka kerge šokk. Infot tuli palju peale, aga kätt pulsil hoides sai kenasti hakkama,” muigab ta täna.
Veebruari lõpus anti Põllusaarele teada, et ta on saanud Töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust. Tema ettevõtte nimeks sai Veloring ning tegevusalaks jalgrataste ost, vajadusel ka parandus ja edasimüük. “Olen Töötukassale väga tänulik, et mulle anti selline võimalus,” rõõmustab värske firmaomanik.
Taaskasutus ja soodsam hind
Mees on veendumusel, et jalgratas ei ole asi, mille peaks ilmtingimata uuena ostma. "Kui ta on hästi hoitud, hooldatud ja korras, siis on ainult rõõm, kui saad selle 500 euro asemel näiteks 250 euroga," tõdeb ettevõtja. Soodsamate alternatiivide peale hakati tema sõnul mõtlema just sel kevadel. “See oli ju periood, mil tuli kõigil raha säästa – oli palju palgalangetusi ning mõni jäi üldse tööst ilma. Kui oli vaja jalgratast, siis eelistati osta see kasutatuna,” kinnitab ettevõtja.
Oma vana jalgratast ei pea ju garaažinurka seisma jätma, vaid saad selle sobiva raha eest uuesti ringlusesse müüa.
Ain Põllusaar
Veloringi omanik
Veloringi tegevuse puhul ei ole väheoluline ka taaskasutuse aspekt. “Ettevõtte nimigi on tulnud sellest lähtuvalt – kasutatud jalgrataste ringlus. Oma vana jalgratast ei pea ju garaažinurka seisma jätma, vaid saad selle sobiva raha eest uuesti ringlusesse müüa,” osutab ta. Muide, vajadusel on Veloring valmis ka jalgrattaid vahetama.
"Näiteks kui keegi ostab maastikuratta, aga sõidab enamasti mööda kergliiklusteed, saab selle minu juures vahetada enda jaoks sobivama vastu,” teatab ta. Nüüdseks on ettevõte tegutsenud umbes pool aastat ning osutunud vägagi menukaks. “Minu jaoks oli edu ootuspärane,” tunnistab mees ausalt. “Pigem teised arvasid, et see ei pruugi nii hästi käima minna. Kui koroonaajal olid paljud ettevõtted miinuses või sulgesid uksi, siis mind see ei puudutanud.”
Kuna piirangud olid tol ajal ranged, siis oli jalgrattasõit üks parimaid ajaveetmisviise. Põllusaar toob näite: “Üks klient ütles, et pärast päeva kodukontoris paneb ta arvuti kinni ja läheb rattaga sõitma. Jalgratas oli vägagi vajalik.”
Paljud rattad saabuvad Soomest
Olles töötanud enam kui kümme aastat müügiesindajana, passib praegunegi amet värskele firmajuhile hästi. Jalgrattad paneb ta müüki ostumüügiportaalides, näiteks soov.ee, osta.ee, okidoki.ee ja Facebooki Marketplace, kus on ka Veloringi-nimeline lehekülg. Enne ostmist saab klient ratta üle vaadata Tallinna kesklinna lähistel.
E-poodi Veloringil ei ole ning ilmselt ka ei tule. “Ma ei usu, et inimesed ostaksid kasutatud jalgratta vaid piltide järgi. Kui ratas pole uus, tahaksid ikka oma silmaga tema seisukorra üle vaadata, proovisõidu teha ja kui kõik sobib, alles siis osta,” leiab ta. Tulevikumõte on aga luua kasutatud jalgrataste kauplus.
Korraga on Veloringi valikus mitukümmend erinevat ratast. Samas kevadel juhtus isegi nii, et ladu müüdi tühjaks ning Soome uute järele minna ei saanud. Just Soomest toob mees enamiku Veloringis müügil olevaid rattaid. “Uue jalgratta hind ei ole Soomes kallim kui Eestis, vahe on lihtsalt elatustasemes ja asjade kalliduses. Ka on seal suurem rattavalik,” selgitab Põllusaar, miks eelistab rattaid just Soomest hankida. Praeguseks on tal Soomes tekkinud kindlad kontaktid, kelle juures keskmiselt kaks-kolm korda kuus käib. Korraga toob mees kodumaale kaubikutäie ehk umbes kümme ratast.
Ka ise armastab rattasõitu
Põllusaar usub, et jalgrattasõit kulgeb eestimaalaste hulgas tõusvas joones. Ka tema ise on rattasõiduentusiast – meeleldi veereb nii linnatänavatel kui ka maal. “Mulle tundub, et kes vähegi saab, eelistab rattaga sõita,” sõnab juht. “Jah, saan aru, et kui hommikul on lapsed vaja lasteaeda viia, siis sa ilmselt jalgrattaga seda teha ei saa. Kuigi olen näinud vanemaid üht last rattaga lasteaeda viimas - tool taha ja pole probleemi. Soomes on see vägagi tavaline.“
Tema kogemuse järgi on praegusel ajal kõige minevam kaup just hübriidratas. “Kui mõni aasta tagasi osteti palju maastikurattaid, siis nüüd on inimesed aru saanud, et see ei veere asfaldi peal väga hästi. Praegu on hästi minev hübriidratas - sel on rehvid ja omadused, mis sobivad sõitmiseks nii asfaldil kui ka metsarajal,” räägib Põllusaar.
Teatavasti on jalgrataste müügi kõrghooaeg kevadest sügiseni. Peagi on aga saabumas tegutsemisperioodi esimene talv. Kuidas asjad kulgevad, mees veel ennustada ei oska.
"Ilmastik mängib ülisuurt rolli – kui talv on pehme, siis on kindlasti müük hea. Näiteks eelmisel talvel oli linnapildis tunduvalt rohkem jalgrattureid kui varem,” arutleb omanik ja lisab: “Loodan siiski, et aastaringseid kasutajaid tekib juurde.”
Seotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.