Artem Umanets RIA.com Marketplaces’st: Eluaseme hinnatõus pole lihtsalt „seebimull“

Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga tõusid Eesti eluasemehinnad 2021. aasta samal perioodil 6,6%. Lätis on see näitaja peaaegu kolm korda madalam - 2,8%. Suurim kasv Euroopa riikide seas oli aga Leedus. Seal näitas hinnatõusu näitaja rekordväärtust 12%. Üldiselt ulatus Euroopa hinnatõus 6,1%, mis on alates 2006. aastast rekordkasv.

Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces analüütikud (tuntud oma nr 1 Ukraina kinnisvara müügi veebilehe DOM.RIA.com poolest) analüüsisid Eesti elamispindade hulka.

Maa-ameti andmetel teostati 2021. aasta teises kvartalis Eesti turul ligi 16,4 tuhat ostu-müügitehingut, millega püstitati uus kvartali rekord - 1,43 miljardit eurot.

Korteriomandiga tehti 7816 ostu-müügitehingut. Nende koguväärtus ületas 600 miljonit eurot, mis on ligi 80% rohkem kui aasta tagasi ja ligi 11% rohkem kui eelmises kvartalis.

Eesti Maa-ameti viimaste andmete kohaselt maksis teises kvartalis uus kahetoaline Tallinna korter keskmiselt umbes 139 000 eurot ehk 3000 eurot ruutmeetri kohta. Järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind ligi 97 000 eurot ehk 2045 eurot ruutmeetri kohta. Mõned kõige kallimad korterid müüdi kesklinnas, kõige soodsamad aga Lasnamäe piirkonnas.

Võrreldes eelmise kvartaliga tõusis korterelamute hinnaindeks 3,4%, hoonestamata maa hinnaindeks 8,8% ja ehitusaluse maa hinnaindeks ligi 23%.

Artem Umanets Tallinna börsile peagi sisenevast edukast Eesti ettevõttest RIA.com Marketplaces ütleb, et paljudes Euroopa riikides kasvavad kinnisvaraturud kiires tempos. Kuid tema arvates ei tähenda see, et turud kriisi ootaksid.

— Koroonaviiruse pandeemia sundis paljusid inimesi eelmisel aastal oma kinnisvara ostu edasi lükkama ja raha alles hoidma. Nagu ma eelmisel aastal oma analüütilistes ülevaadetes eeldasin, tuleb Eesti ja teiste Euroopa riikide kinnisvaraturg aasta lõpuks kriisist välja. Nii juhtuski. Nüüd aga vaidlevad paljud analüütikud, kas meid kõiki ootab siiski ees nn „seebimull“. Selleks on alati võimalus. Kuid minu arvates pole vaja karta, — ütleb Artem Umanets —Tasub selgitada, et kinnisvarahindade tõus ei tähenda iseenesest, et meid ootab ees uus kriis. Miks? Kinnisvarahindade tõusu võib seostada inimeste maksevõime moodustava elanike sissetulekute kasvuga. Ja siin peab tõsisemalt kõiki andmeid analüüsima: alates turul olevate eluasemete arvust kuni turu muutusteni. Oht võib tulla pankadest ja krediidisektorist, kui hinnatõusu rahastatakse laenatud rahast.

— „Seebimull“ võib ilmneda eranditult igas riigis. Hetkel on Eestis ostu-müügi buum. Kuid ei tohi unustada, et inimestel oli raha, arendajatel olid elamispinnad ja ehitus toimus. Paljud Ukrainast ja teistest riikidest pärit inimesed on tulnud Eestisse tööle ning nad peavad kusagil elama. Ja soetatud eluaset kasutatakse väljaüürimiseks. Kuid võimalik on ka spekulatiivne mull juhul, kui eestlased ostavad eluaseme eesmärgiga müüa see suurem hinnaga edasi, aga mitte isiklikuks elamiseks. Ja seda turul toimub, — ütleb Artem Umanets. — Paljudes maailma riikides juba reageeritakse elanikkonna sellisele tegevusele. Pangad näevad ette rangemaid laenureegleid, riik kehtestab teatud perioodil mitme müügi puhul kõrgemad maksud või kehtestab isegi tühjade majade maksu. Aga minu arvates on Eestis „seebimulli“ tõenäosus jutu tasemel. Kuid riik peab ikkagi kõiki neid küsimusi kontrollima.