Mida tasub korteriühistul teada energiamaailma kohta?

Üheks suurimaks veaks, mida korteriühistud kipuvad tegema, on pealiskaudne suhtumine elektrisüsteemi hooldamisse. Elektrisüsteemid ei ole igavesed. Neil on omadus ajas väsida, mistõttu tuleb neid kontrollida, katsetada ja analüüsida ning vajadusel puhastada, pingutada või uuendada.

Sageli jääb tähelepanuta seadusepügal, et kui hoone elektrisüsteemi peakaitse ületab 100 amprit, on kohustuslik sõlmida kirjalik leping käidukorraldajaga, kelle ülesanne on elektrisüsteemil silma peal hoida.

Käiduteenuse peamine eesmärk on tagada elektrisüsteemi ohutu kasutamine ja tõrgeteta toimimine. Selleks peab elektrisüsteemi eest vastutav isik ehk käidukorraldaja analüüsima, milliseid tegevusi on vaja süsteemis teha ja kuidas süsteemi kasutamist korraldada, et süsteem ohutu oleks.

Käidukorraldus ei ole oma olemuselt väga keeruline. Kuigi see teenus on seaduste, aktide ja standarditega väga hästi reguleeritud, on turul tihti näha olukordi, kus klient ei tea, mida teenuselt oodata ja käidukorraldaja ei täida samas ka talle pandud kohustusi. Seetõttu on eriti oluline valida partner, keda saab kindlalt usaldada, et tööd ei oleks tehtud poolikult.

Eesti Energia pakub oma klientidele lisaks professionaalsetele elektritöödele ka mitmeid uusi energiateenuseid, millest paljud võivad tuua märkimisväärset rahalist säästu või muud lisaväärtust. Näiteks on päikeseelektri turul olnud korralik buumiaeg.

Päikesepaneelid on korteriühistule parim ja lihtsaim viis hakata ise tootma 100% puhast energiat, hoida kokku kommunaalkuludelt ning kasvatada oma kinnisvara väärtust.

Päikesepaneelidest saadaval kasul on mitu aspekti. Tarbides päikesepaneelidega toodetud elektrit, saab korteriühistu säästa võrgust ostetava elektri, võrgutasu ja maksude pealt. Tarbimisest üle jääva elektri saab elektrivõrku müüa ja seeläbi raha teenida.

Päikesepaneelidest on abi kõikide tarvitite juures, mis töötavad elektrienergia jõul. Reeglina ühendatakse paneelid siiski ühistu üldelektri arvesti taha ja need aitavad katta ühistu üldtarbimist. Tavalise viiekordse kortermaja katusele mahub umbes 90 paneeli, millega on võimalik katta kogu üldelektri tarbimist nagu valgustus, elektriküte, turvasüsteemid jms.

See, kas majale saab paigaldada päikeseelektrijaama, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks kortermaja vanus ei ole takistuseks, kui katusekonstruktsioon ja kandevõime on paigaldamiseks sobivas seisukorras.

Samuti ei ole paneelide paigaldamise eelduseks maja renoveerimine ja soojustamine. Mõlema investeeringu tasuvust võib käsitleda eraldi. Suurima võidu ja parima energiaklassi saavutab korteriühistu mõlemat varianti kombineerides ning täpsema ekspertiisi tegemisel saab soovi korral appi kutsuda Eesti Energia spetsialistid.

Korteriühistute puhul jääb tasuvusaeg enamasti vahemikku 6–10 aastat. Sõltub see näiteks elanike tarbimisharjumustest, päikeseelektrisüsteemi maksumusest, elektri ja võrgutasu maksumusest.

Investeeringut on võimalik finantseerida laenuga selliselt, et elektrikuludelt saadav rahaline võit katab ära aastased laenumaksed. Selleks tuleb leida sobiv kombinatsioon sissemakse suurusest, laenuperioodist ning krediidikulukuse määrast.

Et teada saada, missugune on konkreetsele korteriühistule optimaalne kogus päikesepaneele ning sobilik investeering maht, on soovitatav võtta ühendust Eesti Energia spetsialistidega. Nemad aitavad selgitada välja tehnilised võimalused ning teevad ka objektipõhise tasuvusarvutuse.

Oluline muutus, mida lähemate aastate jooksul kortermajade ümbruses näha saab, on autopargi muutumine. Bensiini- ja diiselmootoriga autode asemel hakkavad tooni andma elektrisõidukid, mis tähendab vajadust neid ka laadida.

Kui alates sellest kevadest tuleb kõigi uute kortermajade parkimiskohtadele luua valmisolek laadija paigaldamiseks, siis vanemate majade puhul tuleb see valmisolek alles luua. Eesti Energia pakub elektriautode laadimislahendusi nime all Enefit Volt.

Kortermajad seisavad elektriautode laadimislahendusi planeerides silmitsi paljude väljakutsetega, mida Enefit Volt aitab lahendada. Kortermaja elektrisüsteem on piiratud võimsusega ja selle rajamisel pole üldiselt arvestatud elektriauto laadimisega. Kui paigaldus on läbimõtlemata, on kerge tekkima elektrisüsteemi ülekoormus ja rakendub majas olev peakaitse ehk hoone jääb elektrita. Selle probleemi vältimiseks võib elektriauto laadijat sooviv inimene osta hoonele ampreid enda auto laadimiseks vajalikus koguses, kuid paraku on see ainult ühe laadija rajamiseks väga kallis lahendus.

Paigaldades elektriauto laadijaid otse hoone peakilpi, ei pruugi seal olla kaitsmete jaoks piisavalt ruumi. Isegi, kui esimese elektriauto laadija kaitsmed sinna mahuvad, tasub pikas perspektiivis mõelda, et laadija lisamise võimalus jääks ka teistele elanikele. Kaabelduse rajamine peakilbist parklani on üksikisikule kulukas ja ajamahukas tegevus, kuna vaja on teha palju eri töid, mis nõuavad erinevaid lubasid.

Kui hoones on palju erinevaid ja eraldi laadijaid, on keeruline arveldada tarbitud elektrit ühe auto või korteri kohta. Isegi kui korteriomanikud edastavad ise laadija pealt näite, tekib paljudele mitmeid lisaülesandeid.

Tehes töid hoone elektrikilbis ja parklas, on elanikul vaja saada korteriühistu liikmete käest selleks luba. See tähendab iga lisanduva laadija puhul KÜ üldkoosolekut, ühtset arusaama arvelduse ja liitumisvõimsuse kohta, dokumente hoone elektrisüsteemi ja paigaldatava laadija lahenduse kohta ja kõike muud.

Elektriautodele laadimisvõimaluse loomiseks tuleks mõelda mitte ühe-kahe, vaid viie kuni kümne aasta perspektiivis, sest võimekuse ehitamine täna on kindlasti soodsam kui mõne aasta pärast. Oluline on, et valmisolek sisaldaks juba eos tarkus.

Seepärast paigaldab Enefit Volt targa elektriauto laadijate kilbi, mis tähendab, et laadijat ei pea paigaldama otse peakilpi. Kortermajadele mõeldud terviklahenduses kasutame dünaamilist koormusjuhtimist, mis aitab kasutada ära maksimaalselt hoones oleva liitumisvõimsuse ja kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Laadijad jagavad vaba võimsust ka omavahel ehk kui ühe auto aku saab täis, suunatakse teistesse laadijatesse selle võrra rohkem energiat. Selliselt saab vältida korteriühistu liitumise suurendamist ja ebamugavaid katkestusi.

Lisaks sisaldub valmiduses elektrikaabli vedamine hoone peakilbist tarka kilpi, sh tööd peakilbis, väliparklate puhul lisandub kaablikõride vedamine targast kilbist parkimiskohtadeni. Samuti teeme kokkulepped ühistuga tarbitud elektrinäitude igakuiseks edastamiseks, et arveldus oleks läbipaistev ja arusaadav.

Tark kilp on mõeldud esialgu 10 parkimiskoha jaoks. Kui 10 laadijat on paigaldatud, on võimalik lisada teine samasugune kilp selle kõrvale, mis lisab paindlikkust ja hoiab esmased investeeringud mõistlikud. Tegu on väga lihtsa ja efektiivse lahendusega, mis loob eelduse, et elanikel oleks elektriauto aadija paigaldamine muretu.

Kui valmisolek on loodud, paigaldab Enefit Volt elanikule tema parkimiskohale nutika laadija, mille kulud kannab elektriauto kasutaja ise. Laadija ühendatakse ühtsesse süsteemi koos teiste kortermajas olevate laadijatega, mida juhib tark kilp. Lisaks ei pea elanik hankima eraldi lubasid ega dokumente, sest terve süsteem on ühistuga juba kokku lepitud.

Enefit Volti pakutavad laadijad on varustatud RFID-kaardi lugejaga ja peatselt lisanduva mobiilirakendusega, mis tagab, et laadijat saab kasutada ainult selle omanik.