Tammer avas uue ukse kestlikkuse maailma

Keskkonda puudutavates teemades ekslesime me tõepoolest. Kuskilt jäi justkui kõrvu, et tootmisega tegelev ettevõte peaks keskkonda mõjutavaid protsesse juhtima ning seeläbi enamik meie ettevõtmisi antud valdkonnas alguse saigi. Näiteks jõudis meieni täiesti juhuslikult välisõhu saaste teema. Nimelt piirnes algne arusaam sellega, et õhu saastamiseks on luba vaja, mispeale kohe loa ka ära tegime. Kui aga kolme aasta pärast hakkas loast juba puudu jääma, jõudsimegi tõdemuseni, et hoopis palju olulisem on hoida saastekogust kontrolli all ning proovida seda vähendada. Kahjuks pole eelnev näide mingi eksklusiivne erand, vaid sellesarnaseid on meie ajalooraamatusse teisigi kogunenud.

Võib öelda, et kuni aastani 2018 tuli suurem osa keskkonnateemalisi sisendeid pigem Eesti Vabariigi seadusandlusest. Alles pärast seda hakkasime ka ise järjest enam tundma, et muutuste tuules on nii maailm kui ka sektor, milles tegutseme. Ekspordime umbes 85% oma toodangust ning suurima osa sellest Rootsi, kes on riigina oma roheliste mõtte- ja teguviisidega Tammeri teistest eksportturgudest pika sammu võrra ees. Üha enam hakkasid meieni jõudma kõiksugu kestlikkusega seotud mõisted ja keskkonnamõju puudutavad küsimused, millele vastamiseks polnud meil paraku piisavalt teadmisi. Uuriti ka erinevate keskkonnamõju puudutavate deklaratsioonide (BVD, EPD jne) kohta, mille koostamise osas meil samuti igasugused teadmised puudusid.

Saime aru, et oli viimane aeg asi põhjalikult ette võtta, mistõttu kutsusime kokku roheentusiastide grupi, kes olid kohe valmis agaralt koolipinki istuma. Keskkonnahuvilistes ei tekkinud küsimustki, kas seda kõike ikka vaja on – tähtis oli vaid välja mõelda, kuidas protsess Tammeris võimalikult hoogsalt käivitada ja ellu viia.

Puslet hakkasime kokku panema algusest: esimese asjana kaardistasime nõuded ja Tammeri võimekuse nendele vastata. Selleks sai kogutud hulgaliselt uut infot: tutvusime lähiajal jõustuvate seaduste ja regulatsioonidega ning kuulasime ära ka teiste kogemused. Peagi jõudsime arusaamani, et kõike seda oleks palju efektiivsem korda saata kogukonda kuuludes, seega tegime otsuse astuda Rohetiigri Akadeemiasse. Peatselt mõistsime, et mõned teemad on ise äralahendamiseks liiga keerulised ja mahukad ning kaasasime endale abiliseks koostööpartneri Sustinere. Üheskoos oleme alustanud Roheauditit, koostame Rohekaarti ja mõõdame ka Tammeri CO₂ jalajälge.

Tol hetkel olime kindlasti veel oma roheteekonna alguses ning kui taaskord võrrelda meie tegemisi puslega, võiks öelda, et kindlalt said paika pandud nurgad ja veidike oli juba välja joonistunud ka servajoon. Oli aeg heita pilk ka sissepoole. Alahindamata eesolevat tööd meeskonna rohemeelestamisel, astusime esimese sammu, et kaardistada, kus me oma teekonna mõistes asume, ning paralleelselt ka mõtestada, kuhu soovime välja jõuda. Ennekõike pidime paika panema teema olulisuse just Tammerile.

Olles äsja Rohetiigri Akadeemiaga liitunud, olid meie unistused suured ning eesmärgid, mida kõike esimese akadeemia-aastaga saavutada soovisime, küündisid taevani. Lõpuks tabas meid siiski reaalsustaju ning otsustasime oma roheteekonda sillutada väikesemahulise pilootprojektiga, milleks sai tootmises komplekteerimisosakonna jäätmete sorteerimise korrastamine. Ei lasknud me pikalt oodata ka kontoritöötajatel – nende seas viisime me läbi roheküsitluse, mille eesmärk oli mõista Tammeri kontoripoole tunnetust kestlikkuse küsimustes. Suurim rõõm oli tõdeda, et 97% vastanutest peab teemat oluliseks ja 34% on valmis ka sellesse suuremalt panustama.

Muudatused on tihtipeale ebamugavad ega tule pea kunagi lihtsalt ja üleöö. Seda kogesime omast käest ka Tammeris. Kestlikkuse teema laiemal tutvustamisel oli meeskond pigem positiivselt meelestatud, ent praktikasse viimisel kaasnesid kohe ka esimesed vastuseisud. Vajaliku info leidmine oli ajamahukas ja vajas süvenemist ning mitmete osapoolte koostööd. Tänaseks on aga alguse saanud kestlikkuse teemade laiem teadvustamine ja ka arusaam, et meist igaühe huvides on sellesse panustada. Tuumikgrupiga oleme täna veel seisus, kus küsimusi tuleb kiiremas tempos kui vastuseid, ent me ei jäta jonni enne, kui kõikidele probleemidele on lahendused leitud. Oleme valmis ka aktsepteerima fakti, et kõik ei olegi kestlikkuse teemas kohe 100% pardal ning mõni jääbki 50% peale.

Oma tuumikmeeskonnaga näeme, et võimalusi Tammeri kestlikumaks muutmiseks on lõputult. Teadmistes peitub jõud: mida rohkem me teame, seda rohkem leiame ka uusi valikuvõimalusi. Kohe, kui oleme valmis saanud Tammeri kui terviku CO₂ jalajälje mõõtmisega, võtame ette ka tootepõhise jalajälje mõõtmistööd. Juba täna on meil ees pikk nimekiri teemadest ja tegevustest ning soov need asjad ära teha on meeletult suur.

Oleme alustanud väga olulist teekonda ning usume, et kaasates koostööpartnereid, tarnijaid ja kliente, saame üheskoos selles valdkonnas veelgi rohkem ära teha.

Vaata ka tammer.ee