Konverentsil Tallinn Supply Chain Finance Summit märgiti, et maksetavad jaekaubanduses ning toiduaine- ja joogitööstuses on muutumas

Seetõttu on tarnijate rahastamine selles valdkonnas keerulisem ning finantsasutused keskenduvad Baltikumis tarnijapõhise, regressiga faktooringu pakkumisele. Samas kasvavad seeläbi käibekapitali kulu ja hinnad lõpptarbijatele. Euroopa jaekaubanduses on küllaltki levinud ka tagurpidi faktooring, kuid Balti riikides pole see tavalise äripraktikana veel juurdunud.

Konverentsil osalenud Food Unioni finantsdirektor Andris Krasovskis sõnas, et jaekaubanduses on tagurpidi faktooring raskendatud. “Näiteks kui saadetakse suuri koguseid kaupa suurtesse jaotuskeskustesse, siis võib esineda kas praaktooteid, eksimusi kogustes või muid ebakõlasid. Seejärel toimub tagastuspaberite ja arvete ümbertegemise virvarr, mis võib võtta isegi mitu nädalat,” lisas mees.

Siit joonistub välja jaekaubanduses tarnijate rahastamise üks suurimaid probleeme. Nimelt on kogu see tagastuste, ümbertegemiste, kreeditarvete ja turundusteenuste eest väljastatavate vastuarvetega majandamine automatiseeritud ning sinna juurde veel kinnituste andmine eeldaks palju kallist käsitööd kõikidelt osapooltelt. Lisaks peavad pangad oma riske kuidagi antud tingimustes maandama ning seetõttu jäetakse arvete rahastamisel mingi summa reservi erinevate tulevikus võibolla juhtuvate tagasilöökide tarbeks.

Jaekaubanduses aitab tarnesuhteid rahastada hästi välja töötatud tehnoloogia. SupplierPlus COO Uve Poom andis tehnoloogia kasulikkusest hea ülevaate. “Kui näiteks ehituses võib olla kogu protsessi peale üks arve, mis võib olla ka vähemalt kuuekohaline, siis sellise arvemajandamise töö saab vabalt teha ära manuaalselt. Jaemüügis on asjad aga hoopis vastupidi. Ühele jaeketile tarnijate hulk on suur, arvete maht üüratu ning nende maksmise lubamine võib olla päris mitme inimese töö, ennem kui raha kuhugi liikuda saab,” nentis ta.

Samas pole Poomi arvates probleem sugugi ületamatult keeruline. Seonduvaid protsesse on võimalik automatiseerida. Näiteks kasutab nende teenust Eestis Coopi jaekett täpselt sellel põhjusel, et oma elu võimalikult lihtsaks teha. Sellist know-how’d ei suuda paljud pangad pakkuda, sest nad ei ole tehnoloogiaettevõtted. Neil võivad olla väga ilusad ja mugavad internetipangad, kuid jaekaubanduse jaoks spetsialiseerunud tarkvaralahendusi, mis suudavad kogu tarneahela andmevahetuse ja kalkulatsioonid ära automatiseerida, ei ole neil üldiselt mahti välja töötada. Siinkohal tulebki appi oma erialaste oskuste ja teadmiste ning tehnoloogiaga ettevõte nagu SupplierPlus.

Nimelt soovivad ja ootavad ostjad, tarnijad ja jaeketid tihtipeale, et rahastus oleks võimalikult lihtne ning ei peaks eri rahastajate vahel limiite jagama. Suured jaeketid sooviksid tagurpidi faktooringu kaudu rahastada paljusid oma tarnijatest, ent üks pank ei suuda kogu seda mahtu teenindada.

SupplierPlus platvorm on loonud selle tarbeks järgmise tehnoloogilise lahenduse, mis koondab enda alla mitmed rahastajad ning klient saab ikkagi oma vajadused rahuldada ühel platvormil, seega ei pea aega kulutama paralleelsete protsesside juurutamisele ja haldamisele. Sellist lahendust kiitsid ka kohtumisel osalenud pankade esindajad, sest see teeb ka neile elu päris mitmes võtmes kergemaks. Nii ei pea iga tarnijaga eraldi kokkuleppeid sõlmima, saab pakkuda suuremamahulist finantseerimist kui tavalise faktooringu puhul, tunduvalt vähem paberimajandust – need on mõned kõlavamad märksõnad nende vaatenurgast.

Samas suudavad sellised platvormid nagu SupplierPlus teha ära ka finantseerijate jaoks keeruka taustauuringu protsessi tarnijate kohta. Jaekaubanduses, erinevalt paljudest teistest sektoritest, on palju erineva suurusega tarnijaid ning ühel jaeketil võib olla neid tuhandeid. See on pankade jaoks suur koormus, mida spetsialiseerunud tehnoloogiaettevõtted suudavad märkimisväärselt vähendada.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et arvete rahastamine jaekaubanduses on liikumas automatiseeritud lahenduste suunas nagu ülejäänud maailm. Sest kes ikka soovib asju ajada vanamoodsalt, kui tehnoloogia suudab teha selle tunduvalt efektiivsemaks. Balti riikides on erinevad tänapäevased tarneahela rahastamisvõimalused alles lapsekingades, kuid seda suurem on siin potentsiaal saada osa uutest ja innovaatilistest lahendustest, mida Eesti ettevõtjad oma tehnoloogialembuses loovad.