• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • ST
  • 27.01.23, 12:00

Jahmatav statistika: kuidas üks kõige saastavamaid tööstusharusid kontrolli alla saada?

Ainuüksi Euroopa Liidus visatakse igal aastal minema 5,8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid ehk umbes 11 kilogrammi inimese kohta. Möödunud aastal Bloombergi poolt avaldatud artiklis mööndi, et rõivatööstusega on seotud kuni kümme protsenti kogu maailma süsinikuheidetest ehk selle mõju on suurem kui õhu- ja meretranspordil kokku. Lisaks sellele on rõivatööstus vastutav viiendiku plastjäätmete eest, mis igal aastal meie planeedile lisandub.
Jahmatav statistika: kuidas üks kõige saastavamaid tööstusharusid kontrolli alla saada?
Need on jahmatavalt suured arvud ja kuigi rõivatööstused räägivad vastutustundlikust ja jätkusuutlikust äritegevusest, esitletakse üht uut rõivakollektsiooni teise järel. Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku tekstiilidisaineri Maria Kristiin Petersoni sõnul räägitakse moemaailmas jätkusuutlikkusest üha enam, kuid samas on küsitav, kui kiiresti ja kas üldse suudavad suured moebrändid oma tootmis-, tarne- ja müügiahelaid tervikuna muuta.
Tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson: „Jätkusuutlikkuse poole liikuv moesektor ei ole uus trend, vaid ammune reaalsus. Globaalse kliimakriisi valguses on tekstiili- ja moesektori keskkonnareostus rohkem luubi alla võetud ning keskkonnapliitikast lähtudes tuleb suurimaid muutuseid teha kiirmoebrändidel. Üle tuleb vaadata nii oma toormaterjalid kui ka tootmis- ja müügiahelad. Seda, kas moegigandid nagu Zara või H&M suudavad oma ärimudeleid nõutud määral muuta, näitab aga aeg.“
Samuti märkis Peterson, et Euroopa Liidu karmimad meetmed suunavad loodetavasti tarbijaid tegema järjest arukamaid ja jätkusuutlikumaid valikuid. Õhus on veel hulgaliselt küsimusi ning murekohti. „Jätkusuutlikkus ei ole moes uus trend ning kuigi rääkida oskavad sellest kõik, siis praktikas lähevad need põhimõtted mõnevõrra vastuollu suurte tegijate ärimudeliga. Peamine eesmärk on ju tarbimist vähendada – aga kelle arvelt? Head tahet on muidugi palju, kuid on raske näha, kuidas saaks näiteks Zara või H&M oma tootmismahtude juures olla jätkusuutlikkuse lipulaevaks.“

Esimene samm jätkusuutlikkuse suunas on õiged materjalid

Vastutust tekstiilide ja muude materjalide jätkusuutliku kasutamise eest ei pea kandma siiski moevaldkond üksi. Tekstiile kasutatakse ohtralt ka mujal ning tuleb näha vaeva, et liikuda rohelisemate ning keskkonda säästvate tarbimisviiside poole. Näiteks leidub palju tekstiilmaterjale autodes – need katavad istmeid, viimistlust, sõitjateruumi lage ja teisi detaile. Autodes kasutatavad materjalid peavad kestma kauem kui vaid loetud kuud, kuid sellele vaatamata tuleb tootjatel mõelda jätkusuutlikkusele. Igal materjalil on mõju ja kuigi need võivad sõidukis kesta aastakümneid, peab siiski mõistma, et igal materjalil on keskkonna jalajälg, mida tuleb vähendada. See nõuab uute lahenduste leidmist ja unikaalsete materjalide kasutusele võtmist.
Luksusautode tootja Jaguar Land Rover on seadnud eesmärgiks pakkuda oma tootevalikus laia hulka elektrilisi sõidukeid, kuid vaid sellele ei saa jätkusuutlikkuse teekonnal lootma jääda. Seetõttu pööratakse olulist tähelepanu kogu sõiduki tootmisprotsessile ning sellele, milliseid materjale autodes kasutatakse.
Näiteks Range Roveri mudelites Velar ja Evoque kasutatakse koostöös ettevõttega Kvadrat välja töötatud villast ja kunstseemisnahast valmistatud siseviimistluslahendusi, mille tootmiseks kasutatakse ühe auto kohta keskmiselt 53 ümbertöödeldud plastpudelit. Valikus on ka eukalüptipuu kiududest valmistatud taimne kangas, millel on seni tootja kasutatud materjalidest madalaim globaalse soojenemise potentsiaal (GWP).
Range Rover Velar (tootja foto)
  • Range Rover Velar (tootja foto)

Tähtis on kogu tootmise jalajälg

Tekstiilidisaineri sõnul ei piirdu materjalide jätkusuutlikkus siiski vaid sellega, millest nad valmistatud on. Suurtest kaubamärkidest rääkides märkis Peterson, et olulise osa saastest moodustab tegelikult tootmisprotsess ise ning lõpptoodete käitlus peale tarbimisaja lõppu. „Jätkusuutlikud materjalid on vaid üks samm. Oluline on ka see, et tootjad omaksid reaalset kontrolli kogu oma tarneahela üle alates toormaterjalide tarnimisest ja tekstiilitootmise protsessidest kuni toodete käitlemiseni ning loomulikult ka töötajate eetilise kohtlemise ja õiglase tasuni välja.“
Säästliku tarneahela ja jätkusuutliku tootmise peale on mõelnud Jaguar Land Rover koos Kvadratiga. Kõik tekstiilid valmistatakse Suurbritannias, et omada võimalikult terviklikku pilti kogu tootmisprotsessist. Samuti võimaldab lühem tarneahel – nii materjali kui ka autode tootmine asub samas riigis – vähendada transpordist tulenevat keskkonnamõju. Kvadrat peab oma tootmisprotsessides kinni kõige rangematest säästlikkusnõuetest ning tagab, et parimaid praktikaid järgiks nii nad ise kui ka nende partnerid.
Range Rover Velari salong (tootja foto)
  • Range Rover Velari salong (tootja foto)
Kõige jätkusuutliku kõrval pole aga ära unustatud ka kvaliteeti. Kuigi ümbertöödeldud materjale võib esmalt seostada millegi keskpärasega, seab Jaguar Land Rover oma partneritele kõrgeimad standardid. Autotootja on juba aastaid oma sõidukites taaskasutatud materjale kasutades tõestanud, et jätkusuutlikkust, kvaliteeti ja luksust saab pakkuda üheskoos.
„Oluline on end tarbijana võimalikult palju harida ja olla oma ostuotsuste juures alati teadlik. Disainerina soovitan ostuotsused alati läbi kaaluda ning olla uudishimulik – vahel isegi veidi rohkem, kui tundub vajalik – ning küsida, kas mõni ese on toodetud jätkusuutlikult, kas selle valmistajaid on koheldud eetiliselt ja kas neile on tasutud õiglast töötasu, kas toode ise on kvaliteetne ning kas see on kauakestev. Parem tarbida vähem, aga kvaliteetset,“ rõhutas ekspert.
Range Rover Velari salongidetailid (tootja foto)
  • Range Rover Velari salongidetailid (tootja foto)

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele