Mis on nikotiin? Mitte peamine vaenlane

Nikotiin ja humanism ei esine ühes lauses väga tihti. Kuid tänu sellele, et Prantsuse diplomaat Jean Nicot kohtas Portugalis suursaadik olles Portugali humanisti Damião de Góis`i, nimetame me täna nikotiini nikotiiniks.

Damião de Góis, kelle õpetajaks oli Erasmus Rotterdamist, tutvustas Nicot`ile tubakalehtede raviomadusi. Vanasti kasutati tubakataime valuvaigistaval ja antiseptilisel eesmärgil, ka tänapäeva meditsiinis kasutatakse tubakataime epilepsia ravimisel. Nicot tutvustas tubakat Katarina de Medicile, kes tõenäoliselt tegi Nicot õpetuste järgi lehtedest pulbrit peavalu vastu, tõmbas seda ninna ja sai sellest abi. Peagi muutus tubakalehtedest tehtud pulbri ninna tõmbamine kuningakoja õukonnas äärmiselt populaarseks ravivahendiks, kuid seda hakati pidama ka elitaarseks naudinguks. See muutus nii populaarseks, et nõudluse rahuldamiseks hakati seda kasvatama Euroopas.

Aastal 1753 andis Rootsi loodusteadlane Carl von Linné tubakataimele nime Nicotiana seoses Nicot’ rolliga selle taime populariseerimisel. Kui taimelehtedest suudeti eraldada 1828. a konkreetne alkaloid, nimetati see aine nikotiiniks Nicot’ järgi.

Nikotiin on tubakas sisalduv looduslik aine, mis moodustab viis protsenti taime massist. Loomulikus olekus on tegemist värvitu ja lõhnatu õlitaolise vedelikuga, mis ei ole kantserogeenne ehk vähki tekitav vastupidi palju levinud eksiarvamusele. Väiksemates kogustes on teda ka teistes maavitsaliste hulka kuuluvates taimedes nagu näiteks kartulis, tomatites ja baklažaanides.

Nikotiin jõuab inimese kehasse peamiselt kopsude, suu või naha kaudu. Enamasti manustatakse nikotiini sigarettide ja suitsuvabade alternatiivide kaudu: e-sigaretid, kuumutatav tubakas ja nikotiinipadjad. Seda sama nikotiini sisaldavad ka mitmed suitsetamisest loobumise abivahendid nagu nikotiini asendusravi, nikotiininätsud ja -plaastrid.

Nikotiini imendumise viis määrab selle manustamise kiiruse ja intensiivsuse. Tubakasuitsu sissehingamisel sigarettide kaudu imendub nikotiin kopsude kaudu vereringesse ja jõuab ajju 10–20 sekundiga. Kui nikotiin imendub naha kaudu plaastrit kasutades või suu ja mao kaudu nikotiininätsu nikotiininätsu närides, imendub nikotiin aeglasemalt ja seetõttu võtab ajju jõudmine kauem aega.

Kui nikotiin on sattunud vereringesse, moduleerib see tasustamissüsteeme ning levib kõikidesse kudedesse ja organitesse, sealhulgas ajusse. Seal seondub see spetsiifiliste retseptorimolekulidega, jäljendades looduslikult esineva ajukemikaali, atsetüülkoliini toimet. Nikotiin metaboliseerub peamiselt maksas ja puhastub organismist pidevalt.

Nikotiin tekitab pideval tarvitamisel sõltuvust. Kuid sellel on positiivseid efekte nagu stressi vähendamine, närvisüsteemi ergutamine, mis põhjustab erksust, keskendumisvõime kasvu, parandab mälu ja vähendab näljatunnet. Siiski ei maksa unustada, et tegemist on ainega, mis tekitab sõltuvust ja millest loobumine ei pruugi olla kerge, sest kui sõltlane ei saa peale uut nikotiinidoosi, kaob hea enesetunne ja selle positiivsed mõjud. Loobumine ei pruugi olla kerge ja võib tekitada ärevust, keskendumisraskusi ja meeleolu langust. Seetõttu on parim nikotiini tarvitamisega mitte alustada või proovida sellest loobuda. Kui inimene ei suuda lõpetada suitsetamist või nikotiini tarvitamist, võib kaaluda sigarettidelt üleminekut suitsuvabadele tubakatoodetele nagu e-sigaretid või kuumutatav tubakas, mis ei põle, aga siiski vabastavad nikotiini.

Kolm peamist suitsetamisest tingitud suremuse põhjust on kopsuvähk, krooniline süvenev kopsuhaigus (KOK) ja südame-veresoonkonnahaigused. Kopsuvähki tekitavad tubakasuitsus sisaldavad kantserogeenid, KOKi suitsu ärritav ja põletikku soodustav toime ning südame-veresoonkonnahaigused sellest, et sigaretisuits põhjustab veresoonte seinte kalknemist. Need ei ole peaasjalikult põhjustatud nikotiinist.

Sigaretisuits sisaldab üle 6000 kahjuliku keemilise ühendi. Umbes sada neist ainetest on seostatavad tõsiste terviseprobleemidega ja suurem osa tekib neist tubaka põlemise temperatuuri tõttu, mis ületab 800 kuumakraadi.

Üle 500aastase ajalooga Suurbritannia arstide ühendus Royal College of Physicans nendib, et peamine tubakakahjude süüdlane on suits. Kui nikotiin jõuaks tõhusalt ja vastuvõetaval kasutusviisil inimeste kehasse, siis saaks enamikku täna suitsetamisega seonduvatest kahjudest vältida.

Nikotiin on looduslik alkaloid, mille sisaldus on suurim tubakataimes, kuid seda leidub ka väheses koguses igapäeva toidulaual tomati ja kartuli kaudu. Kuigi nikotiin on sõltuvust tekitav aine, millel on lühiajalised positiivsed efektid ja pikema mõjuga negatiivsed efektid, ei ole tegemist kantserogeense ainega. Tubakakahjude peamine põhjus on teised sigarettides leiduvad keemilised ühendid, mille kahjulikkus on seotud sigareti põlemise kõrge temperatuuriga. Seega, nikotiin ei ole tubakatoodete kasutaja peamine vaenlane.