Elektriauto loomine on vaid pool tööst, aga kuidas jõuda jätkusuutliku autotööstuseni?

Eriti ilmsed on need muutused autotööstuses, mille toodang on seni olnud vastutav ligi veerandi süsinikdioksiidi saaste eest. Mõju vähendamiseks peavad pingutama kõik ning üleminek heitmevabadele sõidukitele peab toimuma kiirelt – plaanide kohaselt hiljemalt aastaks 2035, mil Euroopas enam uusi sisepõlemismootoriga sõidukeid müüa ei tohi. Kuigi see eesmärk on juba ise ambitsioonikas, on mitmed tootjad endale seadnud veelgi kõrgema sihi.

Jaguar Land Rover on endale seadnud eesmärgiks toota loodussõbralikke sõidukeid ning jõuda lisaks sellele 2039. aastaks kogu oma äri ulatuses netonullini (net zero). See eesmärk ei hõlma vaid süsinikdioksiidi heidete vähendamist, vaid ka kõiki teisi kliimamuutusi põhjustavaid heitgaase. Nii Jaguar Land Roveri kui teiste ambitsioonikate suurettevõtete suurimaks väljakutseks on aga vajadus uuenduslike tehnoloogiate järele, mis aitaks tulevikku vaatavad plaanid reaalsuseks muuta. Kõiki vajalikke lahendusi pole aga täna veel olemas.

Paljude ettevõtete esimene idee jalajälje vähendamisel ja saastavate tegevuste kompenseerimisel on puude istutamine ja looduskaitsega tegelevate organisatsioonide toetamine. Kuigi see tegevus on tervitatav, on teadlased ja keskkonnaorganisatsioonid tänaseks kujundanud arvamuse, et sellisest tegevusest üksi ei piisa.

Uus puu hakkab CO2-heiteid koguma alles 20 aastat pärast istutamist, mis tähendab, et kuigi metsade ja bioloogilise mitmekesisuse taastamisse investeerimine on alati teretulnud, ei ole me täna olukorras, kus meil oleks tulemusteni jõudmiseks aega oodata aastakümneid. Selleks, et kliimamuutuse peatamine õnnestuks, on vaja juba täna muuta tootmis- ja ärimudeleid ning mitmeski valdkonnas absoluutselt kõike, mis on seal seni standardiks olnud.

Igal tegevusel on mõju CO2-heidetele ning autotööstusest rääkides ei lõpe reostus tootmisprotsessiga, vaid otsest mõju keskkonnale avaldavad ka juba valminud tooted. See on ka põhjus, miks on enamik autotootjaid liikumas jätkusuutlikumate tootmisprotsesside ja keskkonnasõbralikumate sõidukite poole. Seda teed on läinud ka kõige võimsamate ja luksuslikumate autode tootjad ning isegi maastikusõidukite puhul on fookus liikunud sisepõlemismootoritelt elektriajamite poole.

Kõige tulihingelisematel maastikusõidukite fännidel võib küll olla raske ette kujutada tõeliselt võimekat tõhusat elektriautot, kuid juba peagi avaneb võimalus teha tutvust maastikuvõimekuse ja jätkusuutlikkuse eduka kombineerimisega. Land Rover toob esimese sellise mudeli välja juba 2024. aastal, kokku plaanib tootja sellel kümnendil tutvustada kuut erinevat elektrilist mudelit. Jaguarist saab aga 2025. aastast alates ainult elektriliste luksussõidukite tootja.

Jätkusuutlikumaks muutuvad nii sõidukite jõuajamid kui ka kõik muu, mis teeb luksusmaasturist luksusmaasturi. Häid näiteid on juba hetkel kuhjaga. Näiteks ei pea Jaguar Land Roveri sõidukite sõitjateruumi enam ehtima nahaga, vaid selle asemel saab valida villast või eukalüpti lehtedest valmistatud tekstiillahendused. Ka elektrilise Jaguar I-PACE’i sõitjateruumis kasutatakse juba praegu ühe valikuna Econyli, ehk taaskasutatud plastkiududest kootud tekstiili.

Skeptikud juhivad jätkuvalt tähelepanu probleemile, et elektriautode loodussäästlikkusest rääkides on kõige kriitilisem akude saatus, kuid sellele küsimusele otsib lahendust terve autotööstus. Jaguar Land Rover investeeris näiteks ligi 23 miljonit eurot ettevõttesse Battery Resourcers, mis on juba avastanud viisi, kuidas taaskasutada akude katoodmaterjale.

Investeeringu eesmärk on toetada uute tootmisrajatiste püstitamist, võimaldades nii leida uusi tehnoloogiaid ja võtta ringlusesse 10 000 tonni elektriautode akusid aastas. Samuti on Brüneli ülikooliga koostööd tegev Briti ettevõte leidnud viisi, kuidas töödelda ümber alumiiniumit, et kasutada seda uute sõidukite keredetailide loomisel. Ringlusse võetud alumiinumi kasutamine nõuab 90% vähem energiat.

Tänaseks on selge, et tulevik laiemalt kuulub elektriautodele, ehkki kõikide sõidukite puhul pilt veel nii ühtne pole. Näiteks ei ole veel häid elektrilisi alternatiive põllumajandussõidukitele.

„Elektriautode puhul on kasutegur üsna selge ja kaasaegsete autode elektriline sõiduulatus vastab paljude inimeste vajadustele ja soovidele. Küll aga tekitavad küsimusi mitmed muud transpordivahendid, mille puhul üleminek alternatiivsele energiaallikale ei pruugi nii sujuv ja lihtne olla. See puudutab peamiselt raskemat tehnikat ja eriotstarbelisi sõidukeid,“ rääkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autoeriala õppejõud Priit Auväärt vajadusest alternatiivsete lahenduste järele teistes sektorites.

Elektriliste ahenduste kõrval on tootjatel võimalik valida veel mitmete teiste jätkusuutlike lahenduste seast ning hetkel paistab, et vähemalt nähtavas tulevikus võivad mitmed neist ka valitud sektorites domineerivaks saada.

Pikamaatranspordis on viimastel aastatel olnud näha suuri edusamme nii elektriliste kui ka vesinikuveokite osas. Uue põlvkonna veokid suudavad heitevabalt läbida juba sarnaseid vahemaid nagu nende diislit põletavad ametivennad. Põllumajanduses nähakse alternatiivina jätkusuutlikumaid kütuseid, näiteks põllumajandusjääkidest valmistatud biometaani.

„Biometaan on kindlasti üks potentsiaalne alternatiiv fossiilkütustele, eriti just valdkondades, kus elekter on ühel või teisel põhjusel ebasobiv või raskemini kasutatav. Gaasimootoris põletatakse biometaani sarnaselt sisepõlemismootorile, kuid see põleb puhtamalt ning tekitab seeläbi oluliselt vähem saastet. Tasub ka märkida, et biometaani valmistatakse orgaanilistest jäätmetest ning see teeb biometaanist omamoodi taastuva energiaallika,“ selgitas Auväärt.

Jätkusuutlikumate sõidukite poole liikumisel on ühelt poolt selgeks ajendiks uued reeglid, kuid nende kõrval mängivad olulist rolli ka tarbijate eelistused ning vähemsaastavate alternatiivide järjest kasvav praktilisus. Elektriautode soetamine ja kasutamine muutub iga päevaga aina soodsamaks ning inimesed saavad üha enam aru, et keskkonnasõbralik elustiil ei ole lihtsalt vajalik, vaid sellel on positiivne mõju elukvaliteedile ja majanduslikule heaolule. Samuti ei nõua elektriautoga sõitmine enam mugavuse ohvriks toomist – need on mugavuselt ja võimalustelt sisepõlemismootoriga sõidukitega võrdsed või isegi etemad.

Tarbijate harjumuste muutumist tõestavad juba ka müüginumbrid. Jaguar Land Roveri kogutud andmete kohaselt oli näiteks Iirimaal 2022. aastal ettevõtte enimmüüdud mudeliks pistikhübriidne Range Rover Sport ning kokku moodustasid elektrilised või pistikhübriidsed mudelid lausa 97% müüdud sõidukitest.