Advokaat: USAs anti rohepesu süüdistusega kohtusse maailma suurim pelletitootja

Juhatus vastutab ettevõtte jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkusega (ESG) seonduvate põhimõtete elluviimise eest. See tähendab, et ka ESG-regulatsioonide või ettevõttesiseste ESG-põhimõtete rikkumine võib tuua kaasa juhatuse liikme vastutuse ettevõtte ees. Igal juhatuse liikmel Eestis tuleb seega arvestada, et ESG-regulatsioonide järgimine ei ole pelgalt mainekujunduse küsimus, vaid kohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua nende isikliku vastutuse.

Eestis võib äriühing oma juhatuse liikme vastu nõude esitada juhul, kui juhatuse liige on oma kohustuste rikkumisega äriühingule kahju tekitanud ning ei ole seejuures käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Erandjuhul võib tekkida nõudeõigus ka võlausaldajatel. Kohustuste rikkumine võib seisneda näiteks ESG-regulatsioonide järgimata jätmises ning selliselt äriühingule kahju tekitamises, aga ka näiteks rohepesu abil avalikkusele äriühingust eksitava kuvandi tekitamises, mis lõppastmes võib samuti viia ettevõttele kahju tekkimiseni.

Eesti kohtupraktikasse ei ole otseselt ESG valdkonnaga seonduvaid nõudeid juhatuse liikmete vastu veel jõudnud, küll aga on selliseid nõudeid juba arutanud nii USA kui ka teiste Euroopa riikide kohtud. Teiste riikide kohtupraktika aitab mõista, milliste vaidlustega võime tulevikus Eestiski kokku puutuda, ning loodetavasti ära hoida juhatuse liikmete rikkumisi, mis vaidlusteni võivad viia.

Üheks hiljutiseks näiteks ESG valdkonnas juhatuse liikmete vastu esitatud nõudest on Enviva vaidlus. Enviva on maailma suurim puidupelleteid tootev äriühing. Enviva väidab oma veebilehel, et pelletid on jätkusuutlik alternatiiv kivisöele. Eelmise aasta lõpus esitasid Enviva aktsionärid nii Enviva kui ka selle juhatuse liikmete vastu hagi, muu hulgas seoses väidetava rohepesuga. Aktsionärid leiavad, et Enviva juhtkond on valetanud, väites et nende pelletitootmine on jätkusuutlik ja süsinikneutraalne ning on muu hulgas tootmises kasutanud lageraiet ning aidanud kaasa metsade kadumisele. Aktsionärid leiavad, et need valeväited on kunstlikult tõstnud Enviva aktsiate hinda ning tekitanud aktsiad kunstlikult kõrge hinnaga ostnud aktsionäridele kahju. Kohtuasja tulemus ei ole veel teada, kuid sõltumata tulemusest annab see selge signaali, et nn rohepesu võib loodetud maineparandamise asemel kaasa tuua hoopis juhatuse isikliku vastutuse.

Lisaks tsiviilvastutusele võib ESG küsimuste tähelepanuta jätmine kaasa tuua isegi juhatuse liikmete kriminaalvastutuse. Nii näiteks süüdistas New Yorgi osariik energiafirma Exxon juhte investorite petmises. Väidetavalt varjas Exxoni juhtkond investorite eest uute ESG-regulatsioonide tegelikku finantsmõju. Pettus siiski tõendamist ei leidnud ja Exxoni juhtkond mõisteti õigeks. Sellele vaatamata saadab kohtuasja alustamine olulise signaali, et ESG-regulatsioone tuleb juhatuse liikmetel tõsiselt võtta ning nii oma tegevustes kui ka tulevikuplaanides nende mõjuga arvestada.

ESG-teemalised vaidlused on nüüdseks jõudnud ka Euroopasse. Nii näiteks arutati Suurbritannias kohtuasja, milles üks aktsionäridest – keskkonnaorganisatsioon ClientEarth – esitas nõude naftaettevõtte Shell juhatuse liikmete vastu. Hagi kohaselt ei ole juhatuse liikmed käitunud ettevõtte parimates huvides, kuna ei ole välja töötanud plaani vähendamaks Shelli emissioone vastavalt Shelli enda strateegiale, Pariisi kliimakokkuleppele ning ka Hollandi kohtu hiljutisele otsusele, mis kohustas Shelli emissioone 2030. aastaks võrreldes 2019. aastaga 45% võrra vähendama. Kuigi oma esialgses otsuses jättis kohus nõude läbi vaatamata, on ClientEarth lubanud, et vaidlustab kohtuotsuse.

Kokkuvõtteks on kohtupraktika najal selge, et ESG põhimõtete ning regulatsioonide järgimata jätmist saab käsitleda ja on juba käsitletud juhatuse liikme kohustuse rikkumisena.

Kuigi ESG-aruandluskohustus ja -regulatsioonid puudutavad otseselt vaid osasid ettevõtteid, siis jätkusuutlik ja vastutustundlik tegutsemine kehtib üldise kontseptsioonina kõigile. Juhatuse liikme vastutuse kindlustamisel ei ole siin midagi uut, sest ka siiani on sellised nõuded kindlustuslepingutega üldjuhul kaetud ning olemasolevaid lepinguid muuta vaja pole. Pigem kitsendaks ESG-ga seotu eraldi välja toomine kindlustuskaitset.

Keskkonnaga seotud eksimused on hetkel kõige selgemad näited, sest rohepesuga seotud suured kohtuasjad on avalikkusele kõige nähtavamad, nende osas on enim regulatsioone ning ulatuslik aktivistide liikumine. Samuti on rohkelt töötajate tervise ja heaoluga seotud skandaale ja kohtuasju – näiteks tööohutus, pandeemia, vaimne tervis, ahistamine ja diskrimineerimine. Koos andmekaitse ja küberturvalisusega on üha rohkem päevakorral andmelekked ning suure mõjuga küberintsidendid.

Puudulik ESG võib viia olulise tehingu tühistamiseni või tehingu hinna muutmiseni. Selle tõttu võib jääda saamata oluline finantseering. Samuti peab tarneahela ettevõtte suutma tõendada, et vastab nõuetele. Samuti võib see olla oluline, kui tegutsetakse mõne suure ettevõtte alltöövõtjana või kasutatakse alltöövõtjaid ja tarnijaid, kelle puhul tuleb veenduda, et nende tegevus on igati vastutustundlik - näiteks ei kasutata lapstööjõudu ega maksta töötajatele ebaõiglast palka. Seega on ESG iga ettevõtte juhi vastutus, sest see on osa hoolsuskohustusest, mille täitmata jätmine võib ettevõttele kahju tekitada.

Kas kindlustus hakkab arvesse võtma, kui ESG on kindlustatav äriühing?

Osade kindlustusteenuste puhul võib ESG kajastuda paremas kindlustusmakses ja -tingimustes. Seda näiteks juhatuse liikme, keskkonnavastutuse, tootjavastutuse jmt kindlustuste osas. Samuti on kindlustajate ootus, et ehituse ja vara kindlustamisel võiks jätkusuutlikum tähendada madalamat kindlustuskulu.