IIZI laiendab rahvusvaheliste autovedajate kindlustusvõimalusi

Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib juba 1956. aastast alates Genfis vastu võetud CMR konventsioon, millega on tänaseks päevaks enamik Euroopa riike ühinenud.

1978. aastal kehtestati lisaprotokolliga CMR konventsioonis vedaja vastutuse piiriks 8,33 SDRi kauba kilogrammi kohta. Vahepeal toimunud inflatsioon ning tõusnud kahjujuhtumite arv on tekitanud olukorra, kus kauba omanike jaoks on vedajate vastutuse piirang liiga madal.

Vastutuse piirang ei ole absoluutne ning teatud asjaoludel, nagu näiteks raske hooletuse puhul, on vedaja kauba kahju ees täielikult vastutav. Siit tulenevalt on kauba omanike ning kaupade kindlustajate surve nihutanud viimastel aastakümnetel vastutusest vabastamise latti kohtulahendites järsult kõrgemale.. See, mis varasematel aastakümnetel võis tähendada vastutuse välistamist (CMR-i artikkel 17, lõige 2), võib täna vedajale tähendada täielikku vastutust (CMR-i artikkel 29).

Erinevate CMR konventsiooniga liitunud riikide kohtupraktika on vedaja raske hooletuse osas erinev. Raskeks hooletuseks on erinevate riikide riigikohtute lahendite alusel muu hulgas näiteks järgmised juhtumid:

- Parkimine valveta parklas

- Ainult ühe juhi kasutamine kui planeeritud teekonnal ei ole võimalik kasutada valvega parklaid

- Kauba saatja teavitamata jätmine valesti pakendatud või valesti laaditud kaubast

- Kahju kaubale veoki ülekoormamise tõttu

- Juhi oluline juhtimisviga (kiiruseületus, juhi alkoholi- või narkojoove, üleväsimus)

- Vale temperatuurirežiimi valik temperatuuritranspordil

- jne

IIZI Kindlustusmaakler AS vedaja vastutuskindlustuse spetsialist Raido Türner toob autovedaja vastutuskindlustuse hüvitislimiite ilmestava näite: autojuht peatub Poolas, tankla vahetus läheduses, valveta parklas. Öise koputuse peale avab juht ukse ja seisab silmitsi relvastatud kurjategijatega. Juht seotakse kinni ja veok koos kaubaga kaob. Haagises oli 300 000 € väärtuses kaupa kogukaaluga 4 tonni. Mõni aeg hiljem saab vedaja 300 000 € suuruse nõude Austriast, kuna kauba omanik andis sisse hagi riigis, mille kohtupraktika on raske hooletuse osas vedajaid mittesoosiv. Vedaja mõistetakse süüdi raskes hooletuses.

Eesti vedajate CMR kindlustuslepingus on raske hooletus tihtipeale katmata või on kaetud osaliselt. Eeltoodud näite põhjal võivad realiseeruda järgmised kindlustushüvitise maksmise olukorrad:

1. Raske hooletus(artikkel 29) ei ole kindlustatud: : vedaja peab maksma 300 000 € oma taskust.

2. Raske hooletus on kindlustatud, kuid poliisil on limiidiks 100 000 €, maksab kindlustusandja ainult selle summa ja vedaja peab ise tasuma 200 000 € suuruse vahe.

3. Raske hooletus on kindlustatud, kuid limiidiga 8,33 SDR/kg maksab kindlustusandja ainult 40 000 € ja vedaja peab ise tasuma vahe 260 000 €.

Türner kommenteerib lisaks: „Välisturgudel üldiselt ei limiteerita rasket hooletust alamlimiitidega ja see on kaetud seitsmekohaliste kindlustussummadega ehk klient ei pea muretsema oma ettevõtte jätkusuutlikkuse pärast suurema kahju korral. Kahjuks Eestis tegutsevad kindlustusseltsid pakuvad raske hooletuse kindlustamist piiratud kujul, mis ei pruugi kaitsta vedajate huve vajalikul määral.

Kui näiteks üks mängukonsool kaalub kolm kilo, siis vastavalt CMR konventsioonile on vedaja vastutus sellele kaubale tekkinud kahju eest ca 30 eurot, ehkki kauba reaalne väärtus on 500 eurot. „Sellises olukorras on kauba omaniku või tema kindlustusseltsi huvi tõestada, et vedaja oli raskelt hooletu, et saada hüvitist kogu kauba väärtuse osas,“ selgitab Raido Türner, „Eesti kindlustusturul pakutavad tooted limiteerivad rasket hooletust. Üldiselt on kaks võimalust –„raske hooletuse“ kindlustussumma, mis jääb üldjuhul 100 000 euro kanti või on pakkumisel alamlimiit 8,33 SDR/kg kohta. IIZI soovitab välisturgude tooteid, kus vedaja vastutus pole kaubakilogrammi kohta piiratud ja kus kindlustussumma saab olla kasvõi viis miljonit. See tagab ettevõtte omanikele rahulikuma une.“

Kehtivate autovedajate vastutuskindlustuse poliiside õigusabi limiidid, mis on mõeldud vedaja vastu esitatud lepingust tulenevate nõuete kaitsmiseks tehtavate kulutuste tarbeks, jäävad Eestis on kindlustusseltsidel enamjaolt 25-50 000 euro vahemikku. Praktika on näidanud, et sellest võib väheks jääda, sest kui kohtuteed hakatakse käima näiteks Skandinaavias või Ühendkuningriigis, on sealsete juristide ja advokaatide hinnad väga kõrged. „Me suudame pakkuda ka siin palju suuremat limiiti ja see on väga oluline punkt, millele vedajad üldjuhul enne kohtuskäimise vajadust ei mõtle,“ räägib Türner.

CMR artikkel 17 lg 2 sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

CMR Artikkel 29 lg 1 sätestab, et vedajal ei ole õigust viidata sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu või tribunali poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega.

Juht on parkinud veoki tee äärde tankla vahetus läheduses Hollandis, sest tal ei õnnestunud jõuda planeeritud ööbimiskohta rehvi purunemise tõttu. Juht võttis enam-vähem kasutusele kõik abinõud, et ennetada vargust, kuid öösel toimus relvastatud rööv ja veok koos kaubaga kadus jäädavalt. Kauba omanik või veose kindlustaja esitab vedaja vastu hagi, milles on võimalikud kaks varianti:

• “Vedajasõbralik” kohus võib otsustada, et vedaja oli enda poolt kõik teinud, et vargusest hoiduda, seega ei saanud vedaja tekkinud kahjust hoiduda ega selle tagajärgi vältida. Vedaja vabastatakse vastutusest.

• “Vedajavaenulik” kohus võib otsustada, et vedaja oleks saanud teha küll ja veel, et kahjust hoiduda ja otsustab, et tegemist oli raske hooletusega. St. et kohaldatakse Artikkel 29 sätteid. Vedaja vastutab täielikult varastatud kauba eest, ilma et rakendataks 8,33 SDR/kg hüvitispiiri.

Maanteel sõitnud vedukile sõitis kõrvale sõiduauto, mille aknast suunati tulirelv juhi poole. Juht peatus, ning veduk koos kaubaga varastati. Võiks tunduda, et antud olukorras kohaldub artikkel 17 lg 2 – vedaja ei saanud sellest hoiduda ega suutnud vältida tagajärgi, kuid kohus otsustas, et vedaja oleks pidanud paigaldama vedukile kuulikindlad klaasid, seega oli tegemist raske hooletusega vedaja poolt, et ta polnud mõelnud sääraste klaaside paigaldamisele. Türner ütleb, et loomulikult on selline näide erandlik ja antud konkreetne kaasus vaidlustati ning lõpuks piirati vastutus ikkagi 8.33 SDR/kg peale. Kuid ilmestab hästi seda, et inimesed ja kohtud, kes ise pole tunda saanud neid kohutusi ja nõudmisi, mida peavad autojuhid täitma, ei oska samastuda ja leiavad jaburaid põhjendusi, et miks just vedaja on täielikult süüdi.

Austria vedaja sai tellimuse Inglismaalt Hollandisse veose transpordiks kogukaaluga 4 tonni, kus kauba kirjelduseks oli pandud “SPS”. Ei vedaja ega juht ei teadnud, mida SPS tähendab, samuti polnud nad teadlikud ka kauba väärtusest.

Veduk jõudis saaja juurde Hollandisse hilisõhtul, laadimisdokk oli juba suletud ja saaja keeldus kaupa maha laadimast. Juhil paluti tulla hommikul, kui dokk jälle avatud on. Juht parkis veduki valveta parklasse, mis asus tankla vahetus läheduses. Öösel kuulis juht koputusi kabiinile, juht avas ukse ja vastu vaatasid kaks relvastatud kurjategijat. Edasine sündmuste käik arenes kiirelt - juht seoti kurjategijate poolt köitega kinni, jäeti põllule ning veduk koos kaubaga varastati.

Mõni aeg hiljem potsatas vedaja postkasti 1,7 miljoni euro suurune nõue. Peale sellise nõude saamist sai selgeks, et SPS tähendas Sony PlayStationi mängukonsoole, mis just odavate killast pole.

Kuna vedaja kindlustusandja oli kiire ja korraliku teadmiste pagasiga, sai selgeks, et suure tõenäosusega jõuab nõue kohtusse. Kindlustusandja soovitusel anti kiirelt Hollandis sisse negatiivne tuvastushagi, millega potentsiaalne kahju tekitaja tuvastamist nõudis, et teatud faktiliste asjaolude esinemisel ei tekiks potentsiaalsel kannatanul õigust nõuda kahju hüvitamist. Negatiivne tuvastushagi anti kiirelt sisse, kuna vastavalt CMR-i artikli 31 lõikega 2 on keelatud teine kohtuasi samade poolte vahel ja samadel põhjustel. Seega elimineeriti sellega võimalus, et potentsiaalsel kannatajal oleks võimalus esimesena esitada hagi vedaja vastu.

Miks Hollandis? Just seetõttu, et Hollandi kohtud on tuntud oma vedaja-sõbralike otsuste poolest ja seal rahuldatigi negatiivne tuvastushagi vedaja kasuks antud kaasuses ehk vedaja vastutada ei jäänud midagi. Kui aga vedaja oleks näiteks Austrias kohtusse antud, oleks ta suure tõenäosusega mõistetud süüdi ettevaatamatuses/raske hooletuses(vastavalt Austria kohtupraktikale - tahtlik üleastumine) ja oleks tõenäoliselt välja mõistetud 1,7 miljoni euro suurune hüvitis.

Kui mõelda stsenaariumile, milles vedaja oleks süüdi mõistetud Austrias, oleks võinud olukord laheneda järgmiselt:

• Kui CMR Art. 29 ei ole üldse kindlustatud kehtiva kindlustuspoliisiga: vedaja peab maksma 1,7 mln eurot oma taskust.

• Kui Art. 29 CMR on kindlustatud, kuid poliisil on limiidiks 100 000 eurot, maksab kindlustusandja ainult selle summa ja vedaja peab ise tasuma 1 600 000-euro suuruse vahe.

• Kui Art. 29 CMR on kindlustatud, kuid limiidiga 8,33 SDR/kg maksab kindlustusandja ainult 40 000 eurot ja vedaja peab ise tasuma vahe 1 660 000 eurot.

• Kui Art. 29 CMR on kindlustatud aga kindlustussummaks poliisil on näiteks 200 000 €, hüvitab kindlustusandja selle summa ja vedaja peab tasuma vahe 1 500 000 €.

• GrECo pakutava kindlustuslahendusega hüvitaks kindlustusandja kogu summa 1 700 000 €.

Vaata ka iizi.ee/ariklient/transpordikindlustus/cmr-vastutuskindlustus