Meretuul toob saarlastele energiat, tööd ja palju raha

Pärast Hollandi mereehitusettevõttega Van Oord ühinemist kolme aasta eest on kahemehefirmana alustanud ettevõte korraliku hoo sisse saanud. Kui kõik läheb planeeritult, stardib Eesti esimesest meretuulepargist Läänemeres elektri võrku edastamine 2028. aastal.

“Hoonestusloa taotlus sai esitatud juba 2015. aastal, kuid pärast hollandlastega liitumist on asjad nobedamalt edenenud,” sõnab Saare Wind Energy juhatuse liige ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse liige Kuido Kartau.

Kui suur hollandlaste roll ettevõtte tegemistes tegelikult on, näitab aeg, kuid kahtlemata on enam kui 155aastase ajalooga tõelisel gigandil üht-teist tehtud, kõrva taha pandud ning ette näidata.

“Van Oord on ehitusettevõte, mis reaalselt ehitab meretuuleparke erinevatele arendajatele, omades väga suurt oskusteavet ja spetsiifilist tehnikat – ennast tugijalgade abil veepinnast kõrgemale tõstvad nn jack-up-laevu, kaablipaigalduslaevu ja mööda merepõhja liikuvad väikese maja suuruseid seadmeid, mis paigaldavad kaablid vajadusel mitme meetri sügavusele merepõhja setete sisse,” tutvustab Kartau Hollandi ettevõtet.

2020. aasta mais algatati keskkonnamõju hindamine ning vaatamata keerukale koroonaajale algasid esimesed uuringud ja ettevalmistused juba samal aastal. Enamik arvukatest keskkonnauuringutest merel toimusid paari aasta eest, tänaseks on aruanne valmis ja 12. oktoobril toimub selle avalik arutelu. Ühtegi olulist negatiivset keskkonnamõju ühelegi loodusväärtusele koostamisel ei tuvastatud. “Ei lindudele, kaladele, hüljestele, nahkhiirtele, merepõhjaelustikule ega kellelegi või millelegi muule. Töötati välja mitu leevendavat meedet ja lahendust, kuidas meretuuleparki ehitada ja opereerida selliselt, et sellega kaasnev negatiivne mõju oleks minimaalne,” sõnab Kuido Kartau.

Keskkonnamõju hindamine ja hoonestusloa menetlus lõpeb eelduste kohaselt 2024. aastal, misjärel toimuvad kaks aastat kestvad täiendavad projekteerimiseks vajalikud uuringud – projekteerimine ning muu ettevalmistus, mis päädib finantseerimisotsusega. Siis asutakse tellima vundamente ning tuulikuid. “Ehitus toimub orienteeruvalt 2027–2029. Parimal juhul on võimalik esimene elekter võrku suunata 2028. aastal,” tutvustab ta planeeritavat ettevõtmist.

Tuulikute püsti panekust suuremaks pudelikaelaks on kujunemas elektri võrku suunamine, sest Lihulast algava vajaliku 330 kV elektriliini ning Saaremaa lääneossa alajaama rajamine ei kulge piisavalt kiiresti.

“Ilmselgelt ei tehta meretuuleparkide finantseerimisotsuseid enne, kui tekib kindlus elektrivõrgu õigeaegseks valmimiseks. Loodame siiski parimat ning elektri ülekandesüsteemi planeerimise ja rajamise protsesside kiirenemist, et meretuuleparke oleks võimalik üldse rajada,” ütleb Kartau.

Milline on aga saarlaste enda suhtumine meretuuleparki, millist mujal Eestis veel ei ole? Kuido Kartau sõnul on ta vastuseisu kohanud vähe. Inimestel on küsimusi, mis on ju ka igati mõistetav, ning neile antakse vastused. Kui algselt oldi äraootaval seisukohal, siis täna näevad paljud inimesed meretuuleenergeetikas arenguvõimalust kogu Saaremaale pikkadeks aastakümneteks.

“Merel toimuvad tegevused on aegade jooksul muutunud ja arenenud ning meretuuleenergeetika on kahtlemata uus valdkond, mis aga sobib saarlase DNAga väga hästi,” sõnab geograafiaharidusega mees, kes enne, kui ise meretuuleparkide valdkonda sukeldus, pikalt valdkonnas sees oli – ta andis tuulikute ja parkide rajamise asjus teistele nõu ning soovitusi. “Olen aastaid keskkonnamõju hindaja ning planeerija olnud. Väga paljud töötavad tuulikud on minu konsulteeritud abiga töös,” lausub Kartau.

Mis kasu meretuulepark Saaremaale ja saarlastele tuua võib? Päris kindlasti toob see lisaks elektrile ka uusi töökohti. “Saaremaale tuleb hooldus- ja teenindussadam. Et kõike on vaja ka regulaarselt hooldada ning seda teeb Saare Wind Energy meretuulepargi puhul eeldatavasti umbes 100 inimest, siis tähendab see otsest 100 väga hea palgaga töökohta,” arutleb Kuido Kartau. Lisaks otsestele töökohtadele võib eeldada 200–300 kaudset töökohta, näiteks autoremonditöökojas, horeca sektoris, teeninduses jms. Selleks, et oskustega inimesi otse saarelt tööle tuleks, käib juba ka Kuressaare ametikooliga koostöö tuuliku hooldustehnikute koolitamiseks.

“Töökohana võid valida ka maismaa tuulepargid, aga saarlasele sobib meretuulepark paremini. TalTechi Kuressaare kolledž on meretehnoloogia ja sinimajanduse suunaga ning meretuuleenergeetika rakenduslikud ja akadeemilised teemad sobivad siia suurepäraselt juurde. Siingi on koostöö juba käimas.”

Töökohtadele lisaks on oodata mõistagi ka paremat elektrivarustust saarel. “Täna ei ole Saaremaa elektrivarustus liiga hea ning uus võimas 330 kV ülekandesüsteem avab uusi võimalusi, annab olemasolevale ettevõtlusele hoogu ning võimalust ka millegi uue tekkeks,” räägib Kartau ning lisab, et tugev ülekandesüsteem ja piirkondlik suuremahuline elektritootmine on nagu tugev selgroog, mistõttu toetab see lõpuks ka kaugeimat väiketarbijat.

Meretuulepark tasub mõistagi ka kõik seadustes fikseeritud maksud, millest üks on nn tuulikutasu. Saare Wind Energy puhul laekuks Saaremaa valla eelarvesse mitu vajalikku miljonit eurot aastas. Meretuulepark on maailma üks innovatiivsemaid ja tõhusamaid elektrijaamasid. “Meie meretuulepargi puhul on soov teha seda viisil, et võimalikult palju lisandväärtust tekiks ja jääks Saaremaale ja Eestisse. Poleks ju paha, kui noorel nutikal saarlasel oleks peale Tallinna kolimise ka kohapeal rohkem suure perspektiiviga tegevusalasid. Meretuuleenergeetika on kindlasti selline võimalus,” arutleb Kartau.

Meretuuleenergeetika on kapitalimahukas ning selliste projektide realiseerumiseks on vajalik mingil moel tekitada investeerimiskindlus.

“Küpsetel turgudel, näiteks Saksamaal, Hollandis ja Taanis, on olukord arendajatele ja teistele turuosalistele palju selgem ja toimivam kui Eestis. Seetõttu ei maksa meil ennast naiivselt igaühega võrrelda ja loota, et äkki me saame Eestis kasutada täpselt samasuguseid lahendusi. Ei saa. Heaks näiteks on just äsja toimunud arendusalade oksjonid Saksamaal, kus nelja ala eest koguvõimsusega 7000 MW maksti 12,6 miljardit eurot, ja Leedus, kus ühe ala eest võimsusega 700 MW maksti 20 miljonit eurot. “Hinnavahe võrreldava arendusõiguse eest on 63kordne! Turg näeb Saksamaal oluliselt suuremat potentsiaali kui Leedus ja just seepärast peab Eestis looma riigipoolse investeerimiskindlust suurendava lahenduse,” ütleb Kuido Kartau.

2022. aasta oli meie kontserni 154aastase ajaloo jooksul üks tormilisemaid. Koroonapandeemia tõttu kehtestati palju piiranguid: reisimiseks, karantiinid ja loomulikult mure inimeste tervise pärast. Õnneks kaotati piirangud 2022. aastal. 24. veebruaril 2022 vapustas maailma aga Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse. See on siiani kohutav humanitaarkriis, sõda Euroopas, milles on 2022. aasta lõpu seisuga hukkunud üle 100 000 inimese. See on suurim sõjaline konflikt Euroopas pärast Teist maailmasõda. Lõpetasime kogu oma tegevuse Venemaal. Vajadusel oleme aidanud oma ukrainlastest meeskonnaliikmeid muu hulgas ka majutusega väljaspool Ukrainat.