Planeeringute selged suunised puhuksid tuule tiibadesse

Kolm aastat tagasi oma tegevusega startinud Evecon on tänaseks jõudnud algatada kahe tuulepargi detailplaneeringud. Teiste parkidega ollakse sinna etappi jõudmas või oodatakse üldplaneeringu kehtestamist. “Siin on väga suur roll valdadel – nende käekiri on väga erinev. Mõnel pool tehakse planeeringu menetlust ühtmoodi, teises teisiti. Puudu jääb kas tahtest või pole vastavaid spetsialiste,” räägib Eveconi arendusjuht Karl-Joonatan Kvell.

Kui sõda algas ja saabus energiakriis, siis tundus, et mõju taastuvenergeetika arengule saab olema suurem, ehkki hetkel võib olla vara hinnata pikaajalist mõju. Täna on kõik veel kättesaadav, kuid hinnad on tõusnud.

Ma ei tea veel ühtegi arendust, mis oleks sellepärast pooleli jäänud, et maailmaturul hinnad on muutunud või muutumises. Taastuvenergeetika projektide planeerimise aeg on küllaltki pikk – see võib võtta kümme aastat, ja mis selle ajaga muutuda võib, ei tea keegi.

Meie teeme projekte 25-, kui mitte 50aastase perspektiiviga. Tegu on pikaajaliste ettevõtmistega, kus ei võeta elektrisisendi hinnaks 4000 eurot megavatt-tunni kohta, nagu see mingil hetkel oli, vaid valikutes lähtutakse siiski keskmisest.

Kui on täna soov rajada päikeseparki, olemas on suurte looduskaitseliste piiranguteta ala, vajalik rahastus ja vahendid kõige elluviimiseks, siis võib jõuda ideest ehitusõiguseni kuue kuuga. Teatud juhtudel on võimalik mastaapne päikesepark juba 1,5 aastaga tööle panna. Tuuleenergeetikat on pikemas perspektiivis mõistlikum arendada, sest tuulik toodab keskeltläbi installeeritud megavati kohta kolm korda rohkem energiat, mis räägib üsna kiiresti enda kasuks.

Ma usun, et igasse Eesti valda leiaks sobiliku koha ühele väiksemale või suuremale tuulepargile.

Kuna liitumisvõimsus võrgus võib olla piiratud ja kohati ka kallis, siis ühte megavatti proovitakse ära kasutada efektiivsemalt. Ei ole ju mõistlik planeerida 100 megavati peale päikeseparki, siis võtad uuesti 100 ja paned tuulepargi. Pigem võtad 100megavatise liitumispunkti ning kombineerid päikese, tuule ja ka akude lahenduse ühte liitumispunkti, määrad vahemikud, et miski teineteist segama ei hakkaks. Täna on selge, et päiksepargid üksi enam konkureerida ei suuda. Tulevikus hakkame me üha rohkem nägema hübriidparke, kus tuul on selgelt domineeriv.

Tänaseks on kõige suuremad alad, kus võimalik parke arendada, koostöös maaomanikega juba selgunud, nendega on ühendust võetud, pakkumised või tehingud tehtud. Ehitusõiguseni võib minna 3–5 aastat, ehitamisele kulub veel kaks aastat.

Ehitusõiguseni võib minna 3–5 aastat, ehitamisele kulub veel kaks aastat.

Oleme kahe pargi puhul jõudnud algatada detailplaneeringud. Teiste parkidega oleme kas jõudmas sinna etappi või ootamas üldplaneeringu kehtestamist. Selles, kui kiiresti midagi edeneb, on suur roll valdadel. Näeme, et käekiri selles osas on väga erinev – mõnel pool tehakse planeeringu menetlust ühtmoodi, teises teisiti. Sageli jääb puudu tahtest või pole vastavate oskustega spetsialiste. Siinpuhul mängib rolli riigipoolne täpsete juhiste andmine, kuidas saaks asja kiiremini ja operatiivsemalt ajada, sest näha on tugevalt ebaühtlast menetlust.

Tuleb mõista kohalikke ja nende muresid. Ei saa üheselt väita, et maa ja kodu väärtus kahaneb sellepärast, et tuulepark on mõne kilomeetri kaugusel. Pigem võiks vaadata teise nurga alt, kas kogukonna väärtust võiks tõsta see, kui piirkonda tuleb mõni suurem tarbija, ettevõte, kes loob uusi töökohti, maksab makse.

2024. aasta keskpaigas peaks valmis saama sajal hektaril laiuv park Lihula külje all. Muide, seal püüame me esimest korda eksperimenteerida ka lammaste kaasamist. Ka mesitarud on lähedusse teretulnud. Kitsi on parkidesse juba proovitud tuua, kuid nad hakkavad pigem paneelidele hüppama ning juhtmeid närima.

Mul on energeetikaharidus ning nüüd jätkan magistriõpinguid Eveconi toel EBSis ärijuhtimise alal. Eks ma jälgin börsi hinda tihtipeale ja mõtlen sellepeale, millal elektrit tarbida. Lisaks kaalun elektriauto ostmist.

● arendusfaasis 78 päikeseenergia projekti, mille tootmisvõimsus on 1465 MW. Parkide valmimisel toodetakse enam kui 1 465 000 MWh elektrienergiat, millega kaetakse 140 000 majapidamise aastane energiavajadus rohelise energiaga.

● arendusfaasis tuuleprojekte koguvõimsusega 1200 MW, millega kaetakse täiendavalt ära 400 000 majapidamise aastane energiavajadus.

● enamiku arendusfaasis päikese- ja tuuleparkide puhul püstitatakse koostöös partnerettevõttega LEVELER taastuvenergeetika järgmist faasi silmas pidades akupankadega sümbioosis töötavad hübriidjaamad

● tava toetada töötajate kõrghariduse omandamist

Evecon panustab inseneeria eriala arengusse Eestis. Näiteks kingib Evecon huvi tekitamiseks nii energeetikavaldkonna kui tulevase inseneriameti vastu Tsirguliina koolile klassitäie päikeseenergia õppekomplekte, mille abil saavad lapsed uurida, kuidas toodetakse ja kasutatakse päikeseenergiat.

Kvellil on ette näidata ka väärikaid tulemusi nii kikkpoksis kui ka Tai poksis ning nüüd mõtiskleb ta, kuidas edukas sportlaskarjäär ka hübriidjaamade arendustöös kasuks tuleb.

2019. aastal saavutas Kvell Tai poksi maailmameistrivõistlustel teise koha. Samuti on ta mõõtu võtnud Euroopa meistrivõistlustel ja erinevatel suurüritustel kõikjal maailmas.

Oma sportlaskarjääri jooksul on ta elanud ka peaaegu aasta Tais, see spordiala on selle Aasia riigi rahvussport, ja Euroopas Hollandis, mis on kikkpoksi sünnimaa, ning intensiivselt spordiga tegelenud. Lühidalt selgitab Kvell, et Tai poks on kikkpoksist veidi robustsem, sest Tai poksis on lubatud käe- ja jalalöögid, põlve- ja küünarnukilöögid ning püstise maadluse võtted. Kikkpoks on tagasihoidlikum ja seal on lubatud vaid löögid käe ja jalaga.

“Täna olen ma poksist kaugemale jäänud ja keskendun töisele karjäärile taastuvenergia valdkonnas, aga proovin end siiski iga päev liigutada, sest ilma füüsilise koormuseta ma ei oskakski elada; jalutuskäik pargis, ujumine, jooks – vana põhi pluss see kõik lisaks aitab mul pingelistes olukordades hakkama saada ning elus parimaid valikuid teha,” kommenteerib Kvell.