Hiinlaste rekordiline nõudlus kulla järele veab ka tänavu turgu

Esimeses kvartalis kasvas nõudlus eelmise aasta sama ajaga võrreldes kokku 3 protsenti, 1238 tonnini. Kui OTC tehingud (over-the-counter ehk ametlike turgude välised tehingud) välja arvestada, langes nõudlus 5 protsenti, 1102 tonnini.

Mullu tõusis kulla füüsiline nõudlus kõigi aegade rekordini, ulatudes 4899 tonnini. Pikemalt saab sellest lugeda Investori ajakirjas ilmunud 2024. aasta kullaturu ülevaatest.

OTC turu investeeringud, keskpankade jätkuvad kullaostud ning Aasia nõudluse kiire kasv aitasid viia kulla hinna uute rekorditeni. Kulla keskmine untsihind oli esimeses kvartalis 2070 dollarit, kunagi varem pole kuld kvartali jooksul nii kõrget keskmist hinda näidanud, kirjutati raportis.

„Alates märtsist on kulla hind tõusnud uute rekorditeni, vaatamata sellele, et USA dollar on tugev ning intressimäärad püsivad kõrgel kauem. Need on olnud traditsiooniliselt kulda survestavad faktorid,“ ütles WGC vanemanalüütik Louise Street.

„Hiljutise hinnatõusu taga on mitmed erinevad faktorid, mille hulka kuuluvad geopoliitiliste riskide kasv ning ebakindlus makromajanduse osas. Lisaks sellele on keskpankade nõudlus resoluutne ja järjepidev, OTC turul on tugev investeerimisnõudlus ning derivatiivide turul ostetakse samuti kulda. Kõik see on panustanud kulla hinna tõusu,“ ütles Street.

Keskpangad jätkasid kulla kokkuostmist, soetades kvartaliga 290 tonni kulda. Järjepidev ostmine näitab, et kuld on keskpankade reservvarades jätkuvalt väga olulisel kohal. See näitab, et arenevate riikide keskpangad tajuvad riske tavapärasest kõrgematena. Mullu ulatusid keskpankade kullaostud kokku enam kui 1000 tonnini. Keskpankade kullaostude kohta saab pikemalt lugeda siit.

Kuldmüntide ja -kangide investeerimisnõudlus suurenes aastatagusega võrreldes 3 protsenti, 312 tonnini. Kusjuures väga märkimisväärne on Euroopa jätkuv langus – esimeses kvartalis osteti Euroopas vaid 17,9 tonni kulda. Esimeses kvartalis oli see näitaja 2022. aastal 38,5 tonni ja 2023. aastal 80,8 tonni. Turu languse kattis pea täielikult ära Hiina, kus investorid soetasid aasta esimese kolme kuuga 113,5 tonni kulda (eelneva kahe aasta näitajad vastavalt 51,8 ja 68 tonni).

Kulla börsil kaubeldavatest fondidest (ETF) voolab aga raha jätkuvalt välja – kokku müüdi 114 tonni kulda, peamiselt on müüjateks Põhja-Ameerika ja Euroopa fondid. Sissevool toimus aga Aasia investeerimistoodetesse.

„Huvitav on see, et me näeme lääne ja ida investorite käitumuslike trendide muutusi. Tavaliselt on olnud nii, et ida pool on investorid hinnatundlikumad – nad ootavad ostmiseks langust. Läänes on investorid turule tulnud just hinnatõusu ajal. Selle aasta esimeses kvartalis nägime investeerimisnõudluse osas nende rollide vahetust. Hiina ja India nõudlus tõusis hinnatõusu ajal märkimisväärselt,“ selgitas Street.

„Tõenäoliselt saab kulla jaoks olema 2024. aasta palju tugevam kui me ootasime, eriti hiljutist hinnaliikumist vaadates. Kui kulla hind peaks lähikuudel langema, siis tulevad hinnatundlikumad investorid uuesti turule. Investorid otsivad kullas jätkuvalt turvasadamat, sest nad ootavad intresside ja USA valimistulemuste osas selgust,“ kommenteeris Street.

Globaalne ehete nõudlus püsis samuti tugev, vaatamata sellele, et hinnad on tõusnud rekorditeni. Eelmise aastaga võrreldes langes nõudlus vaid 2 protsenti. Sarnaselt investeerimisnõudlusele kattis ka sellel turul Aasia ära Euroopa ja Põhja-Ameerika languse.

Pakkumise poole pealt suurenes tootmine aastaga 4 protsenti, 893 tonnini – see on rekordiline esimene kvartal. Taastöötlemine tõusis samuti kõrgeima tasemeni alates 2020. aasta kolmandast kvartalist, suurenedes 12 protsenti, 351 tonnini.