• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • ST
  • 21.04.24, 09:38

Tööstuslik nõudlus tekitab ka tänavu hõbedaturul massiivse puudujäägi

Hõbeda hinnad saavad ka edaspidi tuge puudujäägist turul ja see tähendab, et maa peal olevad varud vähenevad edasi, selgub Silver Institute’i eelmisel nädalal avaldatud raportist.
Tööstuslik nõudlus tekitab ka tänavu hõbedaturul massiivse puudujäägi
17. aprillil avaldas Silver Institute oma iga-aastase World Silver Survey raporti, mille on koostanud Surbritannia uurimisfirma Metals Focus.
Selgub, et hõbedaturule prognoositakse suurt puudujääki ka tänavuseks aastaks. Samuti pole puudujäägi kadumist ettenähtavas tulevikus näha, teatasid Metals Focusi analüütikud.
Prognoositakse, et tänavu saab puudujääk olema 215,3 miljonit untsi. Kogunõudlus peaks tänavu kasvama 2 protsenti, 1219 miljoni untsini. Nõudluse kasv ei ole väga suur, sest investeerimisnõudlus on kesine. Küll aga jääb pakkumine sellele märkimisväärselt alla.
Mullu ulatus hõbedaturul puudujääk 184,3 miljoni untsini – see on 42 miljoni untsi võrra kõrgem, kui Metals Focus eelmise aasta lõpus prognoosis. Turul on olnud struktuurne defitsiit juba kolm aastat järjest, tänavu saab olema neljas. 2022. aasta puudujääk oli suurim alates 1990ndatest, mil Metals Focus turu kohta andmeid koguma hakkas.
Maapealsed varud on kiiresti kahanemas
Kitco Newsile antud intervjuus ütles Metals Focusi direktor Phillip Newman, et nüüd hakkab puudujääk suuremat rolli mängima, sest maapealsed varud on kiiresti kahanemas. Ta lisas, et pideva puudujäägi olukorras peavad hinnad kõrgemad olema, sest muidu ei tooda turule hõbedat juurde.
„Ma arvan, et olemas on märkimisväärsed varud, aga me pole veel saavutanud hinda, mille puhul metall hakkaks turule voolama,“ selgitas New man. „Ja selles keskkonnas, kus hinnad tõusevad, ei ole hõbedat omavad inimesed motiveeritud müüjad. Isegi kui hõbe tõuseb 35 dollarini untsist, kas nad oleks müügi poolel? Ma ei ole selles väga veendunud.“
Sellest, kuidas hõbeda puudujääk hindu mõjutab, saab pikemalt lugeda siit.
Selles keskkonnas võivad investorid näha volatiilsuse kasvu, aga hõbedaturg on pikaajaliselt heas positsioonis, mida toetab tugev nõudlus, ütles Newman.
Keegi ei tea täpselt, kui suured on hõbeda maapealsed varud. Arvatakse, et umbes pool ajaloo jooksul kaevandatud hõbedast on jätkuvalt maa peal (umbes 800 000 tonni) Raporteeritud varud on vaid erinevatel toorainebörsidel. Suuremate toormebörside varud langesid mullu 5 protsenti, 1229,9 miljoni untsini. 2022. aastal oli börside varude langus 23 protsenti.
Kasvav tööstuslik nõudlus
Peamiselt tekitab hõbedaturul defitsiiti tööstuslik nõudlus. Mullu ulatus see 654,4 miljoni untsini, moodustades kogunõudlusest enam kui poole. Tänavu peaks tööstuslik nõudlus kasvama juba 710,9 miljoni untsini.
„Hõbeda tööstusliku nõudluse üks eeliseid on see, et metallil on väga palju erinevaid kasutusalasid. Kui mõni neist ära kukub, siis teised jäävad alles ja need võtavad turu üle. See on hõbedaturu puhul põnev asjaolu,“ seletas Newman. „Kasutame näitena kas või tehisintellekti. See avab palju erinevaid uusi valdkondi. Millised on need uued kasutusalad, mis tulenevad tehisintellektist?“
Newman lisas, et tema hinnangul jätkab kasvu ka päikesepaneelide tootjate nõudlus. Kuigi hõbeda kogus päikesepaneelides on vähenemas, siis loodud paneelide hulk kasvab tunduvalt kiiremini.
Investeerimisnõudluse trend on pöördumas
Hõbeda investeerimisnõudlus on tugevalt pihta saanud, mis on üks põhjustest, miks hõbeda hind on kullale viimastel aastatel alla jäänud. Investeerimisnõudlus langes 2023. aastal 28 protsenti, 243,1 miljoni untsini. Tänavu peaks investeerimisnõudlus veel täiendavalt 13 protsenti kukkuma, jõudes 212 miljoni untsini.
Metals Focus aga ootab, et see trend on peagi pöördumas. Newmani sõnul on kulla ja hõbeda hinnsuhe ajaloolisi tasemeid vaadates jätkuvalt kõrge, mis viitab sellele, et hõbe on kulla suhtes alahinnatud. Praegu tuleb ühe untsi kulla eest välja käia 85 untsi hõbedat.
Sellest, milline on olnud kulla ja hõbeda hinnasuhe ajalooliselt ja miks hõbe on kulla suhtes alahinnatud, saab pikemalt lugeda siit.
„Isegi pärast hiljutist langust on kulla ja hõbeda hinnasuhe jätkuvalt kõrge. See meelitab ligi investoreid, kelle hinnangul on hõbe pikaajaliselt alahinnatud, millele aitab kaasa ka laiem tähelepanu tugevatele fundamentaalidele,“ ütlesid Metals Focusi analüütikud oma raportis.
Kuigi investorid on hõbedaturul olnud passiivsed, siis Newmani sõnul on puudujäägi kasv investorite seas meeleolusid muutmas. Ta lisas, et Metals Focusi hinnangul pole ettenähtavas tulevikus puudujäägi kadumist näha.
„Turul on tekkinud uus dünaamika, mis turule tuge pakub. Investorid peaksid harjuma ideega, et puudujäägid on tulnud, et jääda,“ ütles Newman.
Mullune nõudlus ulatus hõbedaturul 1195 miljoni untsini, pakkumine oli aga 1010,7 miljonit untsi. Tänavu oodatakse hõbedaturule 215,3 miljoni untsi suurust puudujääki, mis on peamiselt tingitud tööstusliku nõudluse kasvust.
Allpool olevas tabelis on turu pakkumine ja nõudlus erinevate valdkondade lõikes välja toodud.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.04.24, 09:07
92% Eesti pensionifondidest on jäänud kulla hinnatõusule alla
Kõigist 26st Eesti pensionifondist on alates nende loomisest suutnud kulla hinnatõusu ületada vaid kaks. Enamus fonde on tootluselt kullale alla jäänud enam kui kolmekordselt ja pole suutnud kogujaid kaitsta isegi inflatsiooni vastu.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.04.24, 09:20
Miks teenisid pangad iga Eesti tööinimese kohta kuus 113 eurot puhaskasumit?
Pangad said mullu megakasumeid, mis peegeldab eelkõige praeguse rahasüsteemi toimimist ja seda, kuidas me keskpankade ja valitsuste tehtud kehvad otsused peame kinni maksma.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.04.24, 09:43
Esimene riik viimase 50 aasta jooksul tagas oma valuuta kullaga
Esimene riik maailmas pärast 1971. aastat tagas oma valuuta kullaga. Mõneti iroonilisel kombel on selleks riigiks Zimbabwe, kes on pidanud sellel sajandil läbi elama nii hüperinflatsiooni kui kogu majanduse kokkuvarisemise.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele