Kuidas Soome hasartmängureform hakkab mõjutama Eesti kasiinotöötajaid

Soomes toimuv paneb aga kukalt kratsima ka Eesti hasartmänguosalised, keda hakkaks Soome reform mõjutama üsna mastaapselt. Esialgu ei pruugi küll tunduda nagu eestlased peaksid olema mõjutatud Soome kohalikust seadusest, kuid nö liblikaefekt mõjub siiski tahes-tahtmata rohkem kui võiks aimata.

Üks omapärane valdkond, mis hakkab kahtlemata mõjutama Eesti tööturgu, on turundusmaastik. Seaduslike kasiinodega käivad käsikäes ka õitsevad turundusfirmad, mis tegelevad kasiinoplatvormide turundamisega. Eriti kiirelt on kasvama hakkanud partnerturundus hasartmänguvaldkonnas: erinevad portaalid nagu näiteks Kasinoseta.com keskenduvad sisuloomele, turundades partnerlinkide kaudu kasiinosid.

Mida rohkem on turul seaduslikke kasiinolehti, seda rohkem kipub olema ka partnerturundusega tegutsevaid firmasid. Sedasi on plahvatuslikult kasvanud ka Eesti partnerturunduse valdkond, kus tegutseb mitmeid ettevõtteid, mille peamine fookus on üksnes hasartmängunišš. See on mõistagi positiivne majanduslik efekt: kasvav hasartmänguturg annab rohkem võimalusi uutele turundusfirmadele, kes suudavad palgata rohkem töötajaid ja seeläbi suunata turule rohkem uusi vahendeid. Arvestades Soome lähedust on selge, et avanev kasiinoturg tähendaks ka uusi partnerturundusega tegelevaid firmasid, mis võivad küll kajastada Soome kasiinolehti, aga olla registreeritud Eestisse, tuues otseselt maksutulu Eesti riigile.

Kui sellest perspektiivist on Soome hasartmänguturu avanemine positiivne uudis, siis paraku võib ennustada ka hoopis vastupidist efekti: eestlaste siirdumist Soome tööle, misläbi jääb Eestisse vähem kvalifitseeritud tööjõudu ja mõistagi ka maksuraha ning üleüldist rahavoogu. Kasiinovaldkonna spetsiifilise olemuse tõttu on valdkonnas keeruline leida professionaalset tööjõudu, mis aga ühtlasi tähendab, et kvalifitseeruvad eestlased leiavad hõlpsalt tööd hoopis Soomes.

Kui Soome kasiinoturg avaneb, on suur tõenäosus, et paljud ettevõtted otsustavad oma kasiinofirma registreerida Soome, samas kui hetkel on nii mõnedki neist endiselt registreeritud Eestis (pakkudes aga mänge soomlastele). On võimalik, et mitmed kasiinod otsustavad oma äri liigutada siiski kodumaale, mis ühtlasi tähendab, et selle majandusliku voo käigus võivad ka paljud eestlased otsustada ümber kolida.

Unustada ei saa ka üldist konkurentsiküsimust. Eesti ja Soome läheduse tõttu on paratamatu see, et paljud mängijad hakkavad eelistama kas ühe või teise riigi kasiinosid. Kui hetkel peavad soomlased valima Eesti tegevusloaga kasiinod, siis Soome kasiinoturu avanemisel pole neil enam põhjust otsida hasartmänge välismaalt. See tähendab automaatselt Eesti kasiinodele suuremat konkurentsi ja mõistagi ühe olulise kliendigrupi kadumist: soomlased hakkavad tõenäoliselt eelistama kodumaiseid kasiinosid ning unustavad seega Eesti kasiinod.

Soome riikliku monopoli eemaldamine on ühest küljest positiivne fenomen, ent pole kahtlustki, et see mõjutab Eestit rohkem kui paljud hetkel aimavad. Lisaks tööjõuküsimustele ei saa kõrvale jätta hasartmängumaksu laekumiste suurust: viimastel aastatel on küll hasartmängumaksu laekumine riigikassasse kasvanud, kuid Soomepoolse konkurentsi tekkimisel võib see drastiliselt muutuda.

Hetkel on aga olukord lahtine, kuna seadus pole ametlikult jõustunud. Paljud loodavad ka seda, et Soome võtab teatud määral eeskuju Eesti Hasartmänguseadusest, eriti, kui asi puudutab tegevusloa üldiseid nõudeid. Võrdsema struktuuriga hasartmänguseadused hoiaksid kindlasti ka konkurentsi tasavägisemana või annaksid isegi Eestile teatava eelise. Igal juhul tuleb aga hoida pilku peal valdkonnas toimuval, kuna üks on selge: Soome hasartmängumonopoli katkemine võib tähendada Eestile kas väga head või hoopis väga halba.