Ignitis Group pakub investoritele kasvulugu koos helde dividendiga

Leedus energiakontsern Ignitis Group on Eesti investorite seas populaarne ettevõte ja põhjuseid selleks ei pea kaugelt otsima. Ignitis on suutnud oma ärimahte pidevalt kasvatada ning selle käigus hoida ka tugevat kasumlikkust – seda isegi langenud energiahindade kiuste.

Ignitise korrigeeritud EBITDA ehk kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni on võrreldes 2020. aastaga kahekordistunud, olles jõudnud 245,9 miljoni euro pealt 484,7 miljoni euroni. 2027. aastaks plaanib ettevõte oma EBITDAks aga juba 550–650 miljonit eurot, mis eeldab kuni 8% suurust aastast kasvu.

Ignitise eduloo taga on mitu põhjust, mis annavad ettevõttele konkurentide ees eelise. Ignitis on üks Baltikumi suurimatest energiatootjatest. Praegu on ettevõttel 1,4 GW jagu tootmisvõimsust ning kasvuplaan näeb ette selle mahu tõstmist 4–5 GW-ni 2030. aastaks.

Olulise osa Ignitise ärituludest annab roheenergia tootmine. Koguni 42,4% Ignitise selle aasta esimese kolme kuu korrigeeritud EBITDAst tuli roheenergia tootmisest ja müügist. Kui energiahindade turg on küllaltki kõikuv, siis Ignitis on suutnud läbi pikaajaliste elektrimüügilepingute ehk PPAde oma tulusid heal hinnatasemel paika panna. See tähendab, et isegi kui elektri turuhinnad käivad vahepeal madalal tasemel ära, teenib ettevõte endiselt kõrgemat tulu fikseeritud hindade pealt.

Ettevõtte tugevust näitab ka selle võime maksta omanikele välja dividende. Ignitis paistab silma kindla dividendipoliitikaga, millest kõrvale ei kalduta. Selle järgi maksab ettevõte igal aastal omanikele välja summa, mis on 3% kõrgem kui aasta varem.

Ignitis Groupi finantstiimi ja investorsuhete juht Aine Riffel-Grinkevičienė toob välja, et ettevõtte dividendipoliitika kindlust näitab seegi, et isegi koroona- ja energiakriisi ajal maksti maailmas valitsenud ebakindlusest hoolimata välja omanikutulu.

Viimastel aastatel on Ignitis sealjuures võtnud sihiks maksta dividende välja kaks korda aastas– kevadel ja sügisel. Sellega on rahavoogu armastavatel investoritel lihtsam oma sissetulekuid planeerida ning ei pea ootama ainult korra aastas laekuvat tulu.

Ignitis maksis 2023. aasta eest investoritele kokku välja 1,286 eurot aktsia kohta ehk 93,1 miljonit eurot. Ignitise dividenditootlus on tunduvalt kõrgem kui teistel samas sektoris tegutsevatel ettevõtetel. Kui keskmiselt on integreeritud energiaettevõtete dividenditootlus 5% ja roheenergia tootjate oma 2– 3% juures, siis Ignitise dividenditootlus on üle 6%. Järgnevatel aastal võib see ärimahtude kasvu arvestades jõuda ettevõtte hinnangul isegi 8%-ni.

Eesti investori seisukohast on ka oluline tähele panna, et kui meil on tulumaks hetkel veel 20%, mis 2025. aastal tõuseb 22%-ni ja 2026. aastal 24%-ni, siis Leedu aktsiate dividendide tulumaks on ainult 15%. See tähendab, et kui Leedus on dividendide eest tulumaks tasutud ning see Eestis maksuametile ära deklareerida, siis topeltmaksustamist ei tule ehk täiendavalt enam midagi maksma ei pea. Seega on võimalik Leedust teenitud dividendidelt saada kätte rohkem kui näiteks Eestist.

Ignitise suurim kasv tuleb ka edaspidi roheenergia tootmisest. Vajadus elektrienergia järele kasvab pidevalt, olgu selleks autopargi liikumine elektri jõul liikuvate masinate poole või uued tootmis- ja taristukompleksid, mis kõik vajavad käigus hoidmiseks energiat. Seejuures muutub üha olulisemaks ka see, kust elektrienergia pärineb ehk kas see tuleb taastumatutest või taastuvatest ressurssidest. Nii tekib pidevalt juurde uusi tuule- ja päikeseparke, mis suudaksid muutunud ja kasvavat nõudlust rahuldada.

Alates 2019. aastast on Ignitis viiekordistanud oma roheenergia portfelli suurust 1,4 GW pealt enam kui 7 GW-ni. Praeguste tootmismahtude juures suudab Ignitis oma roheelektriga katta 20% klientide taastuvenergia vajadusest. Ülejäänud 80% katmiseks tuleb Ignitisel arendada juurde täiendavalt 2– 3 GW eest võimsusi, mis on ka eesmärkidesse sisse kirjutatud.

Riffel-Grinkevičienė toob välja, et tänu oma integreeritud äritegevusele on ettevõttel lai kliendibaas. See on oluline, et arendada uusi võimsusi. Energiafirmad, mis ei ole integreeritud, seisavad täna silmitsi väljakutsega leida endale piisavalt kliente, kellele tulevikus energiat müüa.

„PPAdega tuleb kindlustada endale rahavoogusid, muidu on keeruline tulusid prognoosida ning arendajana tagada rahastust uute objektide arendamiseks,” sõnab Riffel-Grinkevičienė. Ta lisab, et tänu Ignitise energiatarne portfellile on neil märkimisväärne konkurentsieelis võrreldes puhtalt roheenergiat tootvate ettevõtetega.

Lisaks energia tootmisele on Ignitisel mitu erinevat ärisuunda, mis teineteist täiendavad. Üks neist on elektri jaotusvõrgu taristu, mis on Baltikumi suurim ning kus on stabiilsed sissetulekud, mis ei sõltu kõikumistest turul.

Seetõttu hindavad krediidiasutused Ignitist kõrgemalt ja on valmis pakkuma energiafirmale soodsama intressiga investeerimislaene. Ignitise grupil on BBB+ krediidireiting, mis tähendab, et ettevõtte laenutingimused on Läänemere piirkonna parimate seas.

Samuti on Ignitist aidanud laenuintresside fikseerimine. Ligi 80% Ignitise võetud laenudest on fikseeritud intressiga, mis on tunduvalt madalamal tasemel võrreldes euriboriga seotud laenudega. Kuigi nüüdseks on ka uute laenude intresside fikseerimine nullintresside ajastust kõrgemal tasemel, saab ettevõte endiselt fikseerida oma laene parematel tingimustel kui paljud teised ettevõtted.

Ignitisel on plaanis lähiaastatel teha suuri investeeringuid uutesse tootmismahtudesse ja senistesse äritegevustesse. Näiteks 2024. aasta jooksul tehakse investeeringuid kuni ühe miljardi euro eest. Seejuures on ettevõtte võlakoormus (FFO/netovõlg) endiselt madal, jäädes alla 30%.

Ignitise ärimahtude kasv ja hea hajutatus on taganud selle, et ettevõtte kasum pole kahanenud ka peale 2022. aasta energiakriisile järgnenud hinnalangust. Kui Ignitise roheenergia tootmine lõikab kõige suuremat kasu kõrgetest energiahindadest, siis kliendilahenduste segmendi mõju on suurim langevate hindade ajal. Võrguteenused aga elektrihindade muutumisest mõjutatud pole, kuna tegemist on reguleeritud sektoriga.

Ignitise finantstiimi ja investorsuhete juht tõdeb, et kuigi elektrihinnad on kriisiga võrreldes tunduvalt allapoole tulnud, jäävad need tõenäoliselt püsima kõrgemal tasemel kui enne energiakriisi. Tuleviku osas näeb Ignitis ainult häid võimalusi, mida pakuvad nii Venemaast lahti ühendatud elektrivõrk, suurenev elektrivajadus kui riikide soov toota rohkem energiat ise.

Ignitis on seni pannud suurimat rõhku maismaa tuuleparkidele. Taastuvenergiast olulisema osa moodustabki tuuleenergia. Samas kasutab energiakontsern ka päikesepaneele kohtades, kus need täiendavad tuuleenergia jaoks loodud taristut ning loovad lisandväärtust.

Samal ajal vaadatakse üha rohkem ka meretuuleparkide poole, nagu näitavad mitmed hankevõidud Eestis ja Leedus. Need on aga alles algjärgus projektid.

Ignitise põhiturud on Baltimaad ja Poola ning ettevõttel on projekte kõigis neljas riigis. Ka edasised plaanid on energiakontsernil just selle piirkonnaga, kus nähakse suuri kasvuvõimalusi. Ainuüksi Leedu on ajalooliselt importinud ⅔ riigile vajalikust elektrienergiast. Leedu on aga seadnud eesmärgiks toota 100% vajalikust energiast riigisiseselt, mistõttu võib Ignitiselt oodata veel paljusid projekte, mis seda sihti täidavad.

Ignitise kohalolekut hakkab üha rohkem nägema ka Eestis. Meretuuleparkide kõrval võtavad Baltikumis võimust elektriautode laadimispunktid. Tänaseks on Ignitisel Eestis, Lätis ja Leedus kokku 600 laadimisjaama ning see on alles algus. Ignitise eesmärk on saada juhtivaks elektrisõidukite laadimispunktide pakkujaks Baltikumis, mis laiendab ettevõtte kliendibaasi veelgi.

Lisaks sellele on Ignitise grupi eesmärk jõuda nullheitmeni aastaks 2040–2050.