Võidusõitja erakordne teekond kahe Defenderiga

Juunikuine pärastlõuna Vilniuses. Kaks sõpra istuvad tumedasse maasturisse, tangivad paagi täis ja võtavad suuna Klaipėda poole. Rooli keerab kogenud Leedu rallipiloot Karolis Raišys. Väike kott asjadega ja kohvitermos näivad viitavat tavalisele nädalavahetuse reisile. Siiski pole see reis tavaline. Uus Defender veab autode transportimiseks mõeldud haagist, sest tuntud võidusõitja asub koju tooma oma äsja ostetud maasturit, mille soetamist ajendasid tema lapsepõlveunistused.

Sõiduk, mis Rootsis Andrease garaažis uut omanikku ootab, on tänapäevase Defenderi karismaatiline eelkäija, seikluseotsijate, maastikuvallutajate ja maadeavastajate ikoon. See pole lihtsalt auto, see on legend ratastel. Alates 1948. aastast on nende linnamaasturite rattad läbinud kõikvõimalikke paiku maailmas, transportides teadusekspeditsioone, viies edasi kuulsa maastikusõidu Camel Trophy meeskondi või lihtsalt teenides romantilisi seiklusjanuseid inimesi. Nende hulgas olid näiteks Oxfordi ja Cambridge'i meeskonnad – üliõpilased, kes reisisid eelmise sajandi keskel Londonist Singapuri, läbides ratastel ligi 30 000 kilomeetrit.

Tugevad ja võimsad, usaldusväärselt liivas, kividel või mis tahes muul pinnasel veerevad 4 × 4 ikoonid võlusid ka Hollywoodi staare, päästsid James Bondi rohkem kui korra ning neid armastas ka kuninganna Elizabeth kogu elu jooksul. Ükski Punase Risti humanitaarmissioon pole neile maastikuautodele liiga keeruline, mistõttu kutsutaksegi neid ka maastikusõidu kuningateks. Tänapäeva maastikuhuviliste jaoks on Defender kaasaegse inseneritöö ime, võimekuse ja keerukuse kombinatsioon, mis ületab vaevata kõik takistused ning pakub juhile uskumatut sõidumugavust nii maanteedel kui ka linnatänavatel.

“Minu igapäevaelu keerleb ümber sportautode, aga mind tõmbab alati miski, millel on sügavad juured, legend. Ajalugu. Juba lapsena lehitsesin vanu ajakirju ja nägin autosid, mis olid varustatud kanuude, jalgrataste ja katuseraamidega; rivi täpselt ühesuguseid linnamaastureid, valmis teekondadeks kohtadesse, kuhu inimjalg harva astub. Olen alati tahtnud maailmas ringi sõita. Koostöö legendaarse Briti autotootjaga andis mulle suurepärase võimaluse pühkida tolm vanalt unistuselt,” ütleb Baltimaade ainus sertifitseeritud Land Roveri vaneminstruktor Karolis Raišys.

Tänavusel Dakari rallil sõitis ta Defender 130 maasturiga, olles autojuhiks ajakirjanikule, kes vahendas hetki võidusõidult. Ta tunnistab, et see kogemus paljastas nii sõiduki uskumatuid tehnilisi võimeid kui ka inspireeris teda ennast veelgi rohkem saavutama. Tundus, nagu ärkasid kõik lapsepõlves lehitsetud ajakirjade pildid ellu – ainult et sellel korral oli võidusõitja ise legendaarse sõiduki roolis Dakari ralli liivaga rinda pistmas.

Hakates mõtlema sõidukist, mis täidaks tema seiklusjanu ja kirge Briti autode vastu ning pakuks soovitud adrenaliini, avastas ta, et esimesel 1979. aasta Pariis-Dakari rallil osales Land Rover Series 3 — sümbol maastikusõidu austajatele üle kogu maailma. “See teadmine ühendas minu jaoks kõik punktid. Ma mõistsin, et mul on vaja just seda konkreetset mudelit, sest see sobib täiuslikult mu sooviga siduda end ajalooga ja sellega, kes ma täna olen,” ütleb võidusõitja.

Nüüd on ta teel oma legendaarset sõidukit ära tooma. Ta ostis selle kohe, kui nägi kuulutust, ilma seda eelnevalt üle vaatamata. Kuna sekkusid ettenägematud asjaolud, tegi ta sõbraga koos sissemaksu. "See hakkab sulle meeldima," kinnitas ta napisõnaliselt. 1978. aasta mudel kuulub eakale rootslasele, kes on Karolist juba mitu kuud kannatlikult oodanud. Karolis Raišys ei kaalunud sõiduki transportimist autosid vedaval veokil. “Mind ei huvita hunnik metalli, ma ostan ajalugu. Ma tahan sellest ajaloost osa saada,” selgitab Karolis.

Reisile asus ta uusima põlvkonna Defenderiga – autoga, mille tehnilisi näitajaid ja sõidumugavust tunneb ta nagu oma viit sõrme, kuid pikkadel distantsidel pole ta seda veel katsetanud. Aga – ajalugu ja kaasaegne uuenduslik sõiduk. Legend ja selle tänane kehastus. Eelkäija ja noorim järeltulija. Täiuslik paar, mõtiskleb Raišys,

“Kaasaegne Defender on sellisteks reisideks ideaalne. Eriti veel minu jaoks, sest mulle on väga olulised visuaal ja lugude seosed, nii et mulle tähendab see kahe auto tandem palju enamat,” sõnab ta. Ühine sõit Defenderi ja tema eelkäijaga oli kunst, etendus ning seikluste ja uute tutvuste algataja, köites ümberkaudsete pilke, jutustab Raišys pärast naasmist.

Sõber, kes ostetud autoga esmalt tutvus, hoiatas kohe: ainuüksi selleni jõudmiseks läheb vaja Defenderit, kuna müüja elab Rootsi kauges piirkonnas, kus on kruusateed.

Diiselmootoriga 3-liitrine, 6-silindriline, 250 hj Defender 250 sai ülesandega laitmatult hakkama. Haagist, olgu see tühi või koormatud, pukseeriti pingutuseta – see tundus praktiliselt kaalutu. “Tootja viimistletud pukseerimissüsteem toimis suurepäraselt. Auto suudab vedada kuni 3,5 tonni ja teeb seda täiesti ideaalselt ning meie käsutuses polnud isegi kõige võimsam versioon,” räägib kogenud juht.

“Koduteel otsustasime kolleegiga pikendada teekonda üle Rootsi mägede ja küngaste, uudistades maastikuradu ja väikelinnu lihtsalt sõidurõõmu pärast. Kogesime tähelepanuväärseid kokkusattumusi ja kohtumisi: näiteks kohtasime kunstigalerii omanikku, kes oli koos abikaasaga rännanud palju Aafrika metsikus looduses Station Wagoniga – teise ajaloolise Defenderi versiooniga. Kui inimesed näevad Defenderit sõitmas ja vana mudelit haagisel, loob see palju seoseid. Rootsi teedel sõites, praami oodates ja Leetu tagasi jõudes sain palju sooje pilke, sõnumeid ja tervituseks vilgutati tulesid. See on tõeliselt imeline tunne,» naerab võidusõitja.

Raišys ei varjagi – see on puhtalt emotsionaalne ost, nii et ta alustas seiklust tundmatusse. Olles müüjaga telefoni teel vaid paar lauset vahetanud, küsimata neid tuhandet küsimust, mida ta tavaliselt autot soetades küsib, sõitis ta oma unistusele järele, teadmata, kas see üldse koos püsib. Tema kahtlused kadusid kohe, kui ta Andrease sissesõiduteele keeras. "Kui nägin maja kõrvale pargitud alati valmis Discoveryt, igapäevast Range Rover Evoque'i ja oma vanakest hoolikalt garaažis varjul, samal ajal kui omaniku kass nimega Rover mu jalgade ümber keerutama asus, mõistsin, et oli jõudnud õigesse kohta,“ ütleb ta naeratades.

Peagi sai selgeks, et vaevalt oleks ta osanud oodata enamat. Briti margi innukas fänn Andreas ei otsinud oma armastatud autole suvalist ostjat. Ta tahtis, et sõiduk satuks asjatundlikesse kätesse. Koos leedulasi külalislahkelt vastu võtnud abikaasa Mariaga andsid nad peale meresinise auto üle ka selle uskumatu ajaloo.

“Enne nende perega liitumist kuulus auto Rootsi väikelinna omavalitsusele ja oli hiljem taluniku kasutuses. Andreas püüdis autot taastada igapäevaseks kasutamiseks, kuid tollel ajal seisid nad abikaasaga silmitsi raskustega: ta maadeldes tõsiste tervise- ja rahaprobleemidega. Auto tuli maha müüa ja selle ostis jahimees. Maria, kes oli pere ainus palgateenija, nägi, kuidas tema abikaasa seda läbi elas. Ta otsustas teha julge ostu, soetas Discovery, varustas selle mugavalt ning nad hakkasid mööda maailma reisima. Nende sõnul aitas see otsus pere igas mõttes taas jalule: haigused taandusid, sissetulek taastus ja elurõõm tuli tagasi. Ühel nädalavahetusel ajalehte sirvides märkasid nad auto müügikuulutust.

Fotol oli just see auto, mille nad olid kunagi jahimehele müünud. Samal hetkel pakkisid nad asjad ja sõitsid autole järgi. See teenis neid veel palju aastaid ja täna, kuigi mitte ideaalses korras, on see endiselt töökorras,” jutustab Raišys vaimustusega.

Kui vana veteran uue Defenderi haagisele sõitis, köitis pinev stseen kõigi tähelepanu. “Ma ei suutnud silmi pöörata. Keegi märkis, et justkui pojapoeg viiks vanaisa maailma vaatama. Tõesti liigutav. Ma tean palju lugusid nende autode kuulsa disaini kohta ja nüüd oli mul võimalus ise veenduda, kui palju kaasaegse Defenderi uskumatuid disainielemente on pärit tema eelkäijalt. Alumiiniumist kere, tuled külgmistel poritiibadel, niinimetatud alpituled, iseloomulikud piklikud aknad, mis parandavad nähtavust järskudes mägiteede kurvides. Legendaarne minevik, mis on leidnud oma koha uute tehnoloogiate ajastul,” vaimustus Raišys.

Uues Defenderis on säilinud ka kõik maastikuomadused, mille poolest need maasturid on alati tuntud olnud ning mida autotootjatel õnnestub tänapäeval harva oma mudelitesse lisada. Näiteks tõelise maasturi olulised omadused on täiendav jõuülekandemehhanism, mida tavaliselt nimetatakse lihtsalt aeglustiks, ja telgede lukustus. Ainult nende käsitsemine erineb: vanal mudelil on keerukas hoobade süsteem, uues käib kõik ühe nupulevajutusega. Tänapäeva Defenderit eristab eelkäijatest mugavus – need autod olid pikka aega funktsionaalsuse meistriteosed, kestvusradadel võrreldamatud. Legend läbitavusest ega praktilisusest pole kuhugi kadunud, kuid tänapäeval on lisandunud uuendused ja tehnoloogiad, ilma milleta pole võimalik luksusautot ette kujutadagi. Selleks, et muuta sõit veelgi mugavamaks, loobuti ka raamikonstruktsioonist, mis oli eelkäijatele iseloomulik.

Raišys märgib, et see reis oli kui lõõgastav puhkus: ei mingit ebamugavust, see-eest aga meeletult muljeid.

“Mulle väga meeldis kahe autoga reisida, sest see säästis mind vanade autodega kaasnevatest ebamugavustest, kui palju ma ka vanu autosid ei jumaldaks. Uues Defenderis saab sõita mugavalt, vedades samal ajal haagisel silmatorkavat ikooni. See kombinatsioon on imeline, ja välimus hingetuks võttev. Täiuslik vorm, võiksin niimoodi sõita igavesti, ilma oma sisseostu haagiselt võtmata,” tunnistab võidusõitja.

Siiski mainib ta, et tal on veel üks suur unistus: viia soetatud vanasõiduk tagasi selle sünnikohta. Liikumine maastikul, tüürides eesmärgi poole kõige keerulisemates tingimustes, ümbritsetuna liiva-, tolmu- ja seikluspilvedest. Seetõttu on tõenäoline, et karastunud võidusõitja ja maastikulegend, mis on nüüdseks sõitmas oma viiendat kümnendit, seisavad silmitsi tandemile sobiva seiklusega – väljakutsega Dakari ralli luidetel.

Kõigi Defenderi versioonidega tutvumiseks ja selle maastikusõidu, reisimise ja avastusretkede omal nahal kogemiseks kutsub Karolis Raišys teid ametliku esindaja autosalongi!