SEB: andmed kujundavad panganduse tulevikku

Lennart Kitt alustas oma teekonda matemaatikaõpingutega Tartu Ülikoolis 2003. aastal. "Matemaatika õppimine andis loogilise mõtlemise baasi, mille pealt saab ükskõik kuhu liikuda," selgitab ta. Kitt nägi juba siis, et matemaatika on universaalne eriala, mida saab rakendada väga erinevates valdkondades. Panganduses on aga vaja mõista ka andmete abstraktset olemust ja analüüsida nende põhjal kompleksseid süsteeme. Tänapäeval, kus masinõpe ja andmeteadus on tõusnud olulistesse rollidesse, on matemaatikute oskused nõutud rohkem kui kunagi varem.

Sarnaselt Lennart Kittile leidis Anne-Mari Vainura tee SEB-sse matemaatika kaudu. Ta alustas õppimist Tallinna Ülikoolis ning hiljem jätkas matemaatika magistriõppes Tartu Ülikoolis. Praktikaprogrammi kaudu SEB-sse jõudnud Vainura on veendunud, et matemaatika arendab kriitilist mõtlemist ja struktureeritud lähenemist, mis on vajalik igapäevatöös nii analüüsi- kui ka andmeteaduse valdkonnas.

"Kui varem oldi andmeteaduse tulemuste kasutamise osas pigem skeptiline, siis täna on ettevõtted valmis rakendama ka väga kompleksseid mudeleid," räägib Kitt. Veel kümme aastat tagasi olid keerulised tõenäosuslikud mudelid panganduses vähe kasutusel, kuna neid peeti liiga "mustaks kastiks". Praegu on aga masinõpe ja suured keelemudelid tavapärased tööriistad, mida kasutatakse kliendikäitumise ennustamiseks ja turu muutuste analüüsiks. "Andmete usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamine on see, mille poole püüeldakse," rõhutab Kitt.

SEB panustab põhjalikult andmete haldamisse ja kliendikäitumise analüüsi, et pakkuda personaalsemaid ja sobivamaid lahendusi. “Kui klient füüsiliselt kontorisse ei tule, jääb temast maha digitaalne jälg, mida saab analüüsida,” selgitab Kitt. SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse meeskonnas töötavad analüütikute kõrval ka sadakond robotit, kes igapäevaselt töötlevad tohutul hulgal informatsiooni. Kitt selgitab, et andmete kvaliteedi tagamine on aga eeldus, mis tõstab teenuse taset ja kiirendab protsesse.

Tänapäeva panganduses nähakse andmeid väärtusliku varana. “Andmetest on saanud varaliik, mida tuleb hallata, hooldada, tagada säilitustingimused ja organiseeritud ligipääs. Vaid nii on sellele tuginedes võimalik veelgi rohkem väärtust luua,” ennustab Kitt. Ta usub, et tulevikutrendid suunavad rohkem tähelepanu andmete liidestamisele ja universaalsemale kasutamisele. Oluline on tagada andmete kasutamine vastavuses privaatsus- ja turvanõuetega, kuid üha enam tõstatub ka eetikanormidest tulenevaid dilemmasid. “Meie roll on mõista, kuidas andmeid kaitsta ja mis eesmärgil neid kasutatakse,” selgitab Kitt.

Anne-Mari Vainura lisab, et andmetest saab tulevikus väärtuslik tööriist, mis võimaldab pakkuda veelgi täpsemaid teenuseid ja paremat kasutajakogemust. "Andmed võimaldavad meil teenindada kliente kiiremini ja täpsemalt," kinnitab ta. Vainura toob välja ka küberturvalisuse ja seadusandlike piirangute suurenemise, mis nõuavad, et andmete kogumisel ja töötlemisel oldaks hoolikas ja läbipaistev.

Panganduses on kasvav vajadus andmeteaduse ja analüüsi oskustega spetsialistide järele. Kitt ja Vainura soovitavad noortel matemaatikutel ja analüütikutel arendada oma oskusi laiemalt kui lihtsalt matemaatika või andmeanalüüs. "Matemaatika annab tugeva aluse, kuid lisaks on vaja mõista juriidilisi ja tehnoloogilisi aspekte, mis on andmetega töötamisel hädavajalikud," ütleb Kitt. Ta julgustab tudengeid mõtlema laiemalt, sest täna on matemaatikaõpingute läbimise järel võimalik töötada mitmesugustes innovaatilistes valdkondades.

Anne-Mari lisab, et SEB praktikaprogrammid ja koostööprojektid ülikoolidega võimaldavad tudengitel saada väärtuslikku kogemust juba õppimise ajal. "Praktikaprogrammi kaudu sain väärtuslikke teadmisi ja kinnitust, et andmeteadus on valdkond, kuhu tahaksin pikemalt panustada," märgib ta.

Andmeteaduse tulevik panganduses seisneb personaliseeritud teenuste pakkumises ja automatiseeritud lahendustes. Kitt ütleb, et andmed peavad olema korrektsed ja läbipaistvad, sest tulevikus ootab kõiki ettevõtteid ees suurem vastutus andmete töötlemisel ja kasutamisel. “Andmed ei ole mitte ainult tööriist, vaid võimalus, kuidas muuta teenuseid täpsemaks ja kiiremaks,” rõhutab Kitt.

Vainura tõdeb, et kui tulevikus soovitakse andmed maksimaalselt ära kasutada, peab olema pidevalt valmis vastama kasvavatele andmeturbeküsimustele ja seadusandlikele nõuetele, et tagada kliendile turvalisus ja privaatsus. "Andmete väärtus kasvab käsikäes vastutusega, mis nõuab pidevat arengut nii tehnoloogias kui ka panganduse tööviisides," märgib ta. Kitt lisab lõpetuseks, et andmeteaduse tulevik panganduses sõltub võimest siduda kokku matemaatiline analüüs, eetiline käitumine ja kõrgtehnoloogiline innovatsioon, et luua lahendusi, mis on täpsed, turvalised ja kasulikud.