- Saates “Minu karjäär” kuuleb, kuidas pannakse SEBs reaalainete oskused enda kasuks tööle, külas on Lennart Kitt ja Anne-Mari Vainura. Foto: Sigrid Hiis
Panganduses mängivad andmeteadus ja matemaatika järjest suuremat rolli, kuid pelgalt tehnoloogia usaldamisest ei piisa – edukas andmekäitlus ja otsustamine nõuavad inimestelt üha enam kriitilist mõtlemist ja laialdasi teadmisi.
SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt rõhutas saates “Minu karjäär”, et kuigi andmed on tänapäeva panganduses oluline ressurss, tuleb nende kasutamisel olla hoolikas.
“Kui aastaid tagasi suhtuti tõenäosuslikesse mudelitesse suure skepsisega, siis tänapäeval usaldatakse keerukaid algoritme, nagu näiteks ChatGPTd, mis suudavad töödelda miljoneid parameetreid. Kuid tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme – kriitiline küsimus on alati, kas need vastused on õiged. Andmed on uus kuld, kuid nende kasutamine nõuab teadmisi ja vastutust,” ütles Kitt.
Kitt tõdes, et suurim muutus viimastel aastatel pole olnud üksnes tehnoloogiline areng, vaid ka andmete ja ettevõtte äri poole tihedam koostöö.
“Kui varem oli andmete kasutamine tehnoloogiaosakonna pärusmaa, siis täna peavad kõik ärivaldkonnad mõistma, kuidas andmeid koguda ja hallata. See tähendab ka seda, et igasse osakonda on vaja inimesi, kes oskavad küsida õigeid küsimusi ja tagada, et andmekaitse ja privaatsus on alati kooskõlas regulatsioonidega,” selgitas Kitt.
Matemaatika kui finantssektori alustala
Saates jagas oma kogemusi ka SEB analüütik ja matemaatika magistrant Anne-Mari Vainura, kes rääkis, kuidas matemaatika on aidanud tal lahendada panganduses keerulisi probleeme.
“Matemaatika arendab loogilist mõtlemist ja aitab näha mustreid, mis on igapäevatöös üliolulised. Ülikooliõpingud on andnud mulle tugeva loogilise mõtlemise põhja, mida rakendan panganduses nii andmete analüüsimisel kui ka erinevate probleemide lahendamisel,” rääkis Vainura.
Vainura lisas, et SEBs praktikal olles sai ta kogeda, kui mitmekülgne võib analüütiku töö olla. “Praktika käigus sain tegeleda andmete analüüsiga, robotite haldamisega ja erinevate süsteemide testimisega. Praktika oli väga mitmekesine ja see aitas mul näha, kuidas matemaatikat saab reaalselt rakendada,” selgitas ta.
Saates puudutati ka tulevikutrendide teemat, kus Kitt tõdes, et andmeteaduse ja matemaatikaoskustega spetsialistide järele on kasvav nõudlus. “Andmed on tulevikus üha olulisem ressurss, kuid selleks, et neid õigesti kasutada, peab spetsialist mõistma palju enamat kui ainult matemaatika. Tehnoloogia areng tähendab, et tuleb osata ka andmekaitse regulatsioone ja andmehalduse süsteeme. Andmete kvaliteet ja õigesti kogumine on muutunud keskseteks teemadeks,” selgitas Kitt.
Lisaks räägiti saates matemaatika ja reaalainete olulisusest ja kvaliteedist ning sellest, kui tähtis roll on heal õpetajal matemaatika vastu huvi tekkimisel. Saadet juhib Sigrid Hiis.
SEB: jah, andmed on uus kuld, kuid nende kasutamine nõuab kriitilist mõtlemist
Seotud lood
SEB panga praktikaprogrammi Youth LAB kandideeris üle Baltikumi rohkem kui 1600 noort, vastu võeti praktikante vaid 80 ringis. Mida jälgitakse praktikante valides ning milline on tööelu panganduses, sellest räägivad saates “Minu karjäär” SEB panga disainivaldkonna juht Esko Lehtme ja SEB panga innovatsioonijuht Kristina Lillo.
Pangatööle mõeldes võib nii mõnelgi olla ettekujutus, et tegemist on suhteliselt jäiga struktuuri ja pintsaklipslasi täis valdkonnaga. SEB panga kapitaliturgude maakler Erik Laur ja SEB kogumis- ja investesteerimistoodete äriarendaja Allar Henri Kivi lükkavad saates “Minu karjäär” selle väite ümber.
Pangad konkureerivad üha enam IT- ja tehnoloogiafirmadega sama tööjõu pärast. Näiteks SEB Panga Balti IT ja äriarenduse meeskondades töötab kokku umbes 600 inimest, kuid uusi spetsialiste otsitakse juurde pidevalt. Kas pank on pank või hoopis IT-ettevõte, selgub värskest saatest "Minu karjäär".
Mida teevad robotid pangas ja millised nad välja näevad, seda räägivad saates "Minu karjäär" SEB Panga riskijuht Merli Siska ja Tornimäe kontori vanemnõustaja Liisi Ansip.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”