Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?

Aga kõigepealt tagasi Spotify juurde, kus tootejuht ja insenerid töötasid Discover Weekly idee kallal praktiliselt salaja. Neil oli küllaltki palju vabadust katsetada uusi asju ja nad uskusid, et funktsioon võiks olla suurem hitt kui juhtkond arvas. Nad kasutasid olemasolevaid andmeanalüüsi tööriistu ja tehnoloogiat, et ehitada algoritm, mis koostas igale kasutajale iga nädala alguses isikliku esitusloendi, mis põhines tema kuulamisharjumustel ja sarnaste kuulajate eelistustel.

Kui funktsioon jõudis testfaasi ja seda tutvustati valitud kasutajatele, osutus see tohutuks hitiks, võites kiiresti kuulajate südamed. Pärast seda veenis meeskond Daniel Eki funktsiooni väärtuses ja 2015. aasta juulis lansseeriti Discover Weekly ametlikult kõigile kasutajatele, mis kogus juba esimese aasta jooksul üle 40 miljoni kuulaja kuus ning mängis enam kui 5 miljardit laulu. Kasutajad veetsid keskmiselt 70 minutit nädalas oma personaalset esitusloendit kuulates, avastades selle kaudu kokku üle 8 miljardi uue loo.

See edulugu on näide elust enesest, mida ei oleks sündinud, kui töötajatel poleks olnud vabadust ja usaldust oma ideid ellu viia ‒ isegi siis, kui juhtkond neid algselt ei toetanud.

Viimase kümne aasta jooksul on nii tööandjate suhtumine juhtimisse kui ka töötajate ootused teinud läbi märkimisväärse muutuse. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli töökoht paljude jaoks lihtsalt koht, kus käidi tööd tegemas, siis täna ootavad töötajad tööandjalt palju enamat ‒ olla kaasatud otsustamisse, saada vabadust end teostada aga ka inimlikkust, paindlikkust nii töö asukoha kui ka aja osas ning läbimõeldud väärtuspõhist juhtimist.

Ragn-Sellsi juhatuse esimehe ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaise Kai Realo sõnul ei tule enam autoritaarne ja autokraatne juhtimine kõne alla ‒ inimesed soovivad tööl osaleda, kaasa rääkida ja tunda, et nende hääl loeb.

CVKeskus.ee iga-aastane „Eesti ihaldusväärseim tööandja“ uuring, mis on tööandjate populaarsust uurinud alates 2012. aastast, kinnitab, et töötajate ootused on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui varem olid peamised kriteeriumid hea palk ja kindel töökoht, siis nüüd peetakse paindlikkust töökorralduses isegi olulisemaks kui head töötasu.

“Töötajad on nõus loobuma palgatõusust ja ametinimetusest, kui neil oleks korralik kultuur ettevõttes,” kinnitab hiljutist uuringut Toomas Tamsar, kogenud tippjuht ja coach, kes on töötanud rohkem kui 400 juhiga ja vedanud üle 20 aasta Eesti suurimat juhtimiskonverentsi.

Kai Realo tõdeb, et töötaja spetsiifiliste vajaduste arvestamine on Eestis saanud oluliseks viimase kuue aasta jooksul. „Muidugi on oluline, et inimesel oleks töö ja puhkeaeg tasakaalus, aga veelgi tähtsam on see, et tööandja arvestaks personaalselt minu kui töötaja vajadustega,“ märgib ta.

Suured korporatsioonid, kus hierarhiline juhtimine oli norm, on hakanud rohkem panustama inimeste vaimse tervise ja heaolu edendamisse. „Need ajad on möödas ja ei tule enam kunagi tagasi, kus öeldakse töötajale, et siin on su laud ja siin sa pead tööd tegema ja muu meid ei huvita,“ sõnab Realo.

Kai Realo leiab, et kohtudes ettevõtte juhiga, on võimalik üsna kiiresti hinnata, milline on organisatsioonis õhustik ja kuidas töötajatesse suhtutakse. “Olen olnud pea kuus aastat Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine ja see on andnud võimaluse kohtuda paljude erinevate juhtidega. Sel teekonnal olen korduvalt näinud, kuidas juhi vahetus võib ettevõttesse tuua täiesti uue hingamise ning muuta organisatsioonikultuuri positiivses suunas, mis kinnitab, kui suurt rolli hea juht mängib,” ütleb Realo.

Toomas Tamsar rõhutab, et sageli kulutatakse palju raha ja aega väärtuste väljatöötamisele, kuid nendest ei saa tõeliselt juhinduvat osa ettevõtte kultuurist. "Töötatakse välja ettevõtte väärtused, ja siis need pannakse seina peale, aga lõpuks need ei tähenda mitte midagi, sest igapäev ei käi nende väärtuste järgi, vaid selle järgi, kuidas juhid paremaks peavad," selgitas Tamsar. Tema sõnul on kriitiline, et juhid mitte ainult ei määratleks väärtusi, vaid ka elaksid nende järgi, sest just nende igapäevane käitumine määrab, millised väärtused organisatsioonis tegelikult toimivad.

Tänapäeval on üha sagedasem, et juhtkonnas on keegi, kes vastutab inimsuhete ja personali heaolu eest, olgu see personali- või tugiteenuste juht. Need ettevõtted, kus töötajate heaolu eest hoolitsemine on teadlikult kellegi ülesandeks tehtud, paistavad silma sellega, et sealne töökeskkond on tervislikum ja töötajate rahulolu kõrgem. Valgustatud juhid mõistavad, et töötajate heaolu ja inimsuhted ei ole lihtsalt „pehmed teemad,“ vaid organisatsiooni edukuse ja arengu nurgakivid.

CVKeskus.ee uuringust selgub, et nooremad töötajad hindavad paindlikku töökorraldust ja töö- ja eraelu tasakaalu kõrgemalt kui eelnevad põlvkonnad, mis selgitab, miks erinevate põlvkondade juhtimisel on konfliktidel lihtne tekkida.

Kai Realo selgitab, et generatsioonide vaheline erinevus on selgelt tajutav ka juhtimiskultuuris. „Vanema põlvkonna inimesed saabuvad arenguvestlusele eesmärgiga teada saada, mida juht pakub ja mis tema karjääriga juhtuma hakkab. Y- ja Z-põlvkond tulevad aga sellega, et nad on endale juba midagi plaaninud ja sihid silmade ette määranud ning juht peab neid aitama saavutada.“

Tänapäeval on juhi puhul oluline oskus kohandada oma juhtimisstiili vastavalt töötajate vanusele ja isikupärale, sest kõiki ei saa juhtida ühtmoodi. Hea juht peab olema paindlik ja tundlik inimeste erinevate vajaduste suhtes.

Tänapäeva töötajate jaoks on lisaks paindlikkusele muutunud tähtsaks ka eetilised väärtused ja vaimne vabadus. CVKeskus.ee värbamisjuhi Grete Adleri sõnul ei saa juht enam lähtuda autoritaarsest lähenemisest, vaid peab kuulama ja andma inimestele võimaluse eksida ja otsustada. „Vaimne vabadus on oluline — inimesel on vabadus otsustada, teha, aga ka eksida ning sellest õppida.“ rõhutab ta.

Eetilised väärtused ei ole enam pelgalt „pehmed teemad“, vaid need määravad sageli, kui lojaalsed on töötajad oma tööandjale ning kui motiveeritult nad oma tööd teevad. “Lisaks sellele, et töötajad ootavad paindlikkust ja inimlikku lähenemist, tahavad nad tunda, et nende töö on tähendusrikas ja omab suuremat missiooni. Nagu uuringust selgub, peavad inimesed tänapäeval oluliseks, et tööandja väärtustab töötaja vaimset tervist ning toetab nende isiklikku arengut,” selgitab Adler uusi norme.