Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.
- Tallinki keskkonna ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher. Foto: Juuli Nemvalts
2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepe on kõige olulisemalt mõjutanud laevanduse arengut, kus piiratakse kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Transpordisektorile, kuhu kuulub ka merendus, on seatud eesmärgiks aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaase 50% võrreldes 1990. aasta näitajatega ja 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus.
„Kuidas seda saavutada, on iseküsimus. Seadusandjad on öelnud, et nad on tehnoloogianeutraalsed ja ei saa laevandusettevõtetele ette öelda, mida need peaksid tegema. Seetõttu on igaüks selles tegevuses jäetud omaette,“ kommenteeris Tallinki keskkonna ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher sektoris toimuvat.
Enamik laevu kasutab sisepõlemismootoreid ja seetõttu on kõige suurem kasvuhoonegaaside tekitaja laevanduses siiski kütus. Kuula saatest, milliseid lahendusi on Tallink kasutusele võtnud, et vähendada CO₂ heitmeid, milliseid alternatiive nähakse praegusele laevakütusele ja milline on laevade keskkonnamõju. Saates räägib Tallinki keskkonna ja jätkusuutlikkuse spetsialist Andrus Vaher laevanduses toimuvast.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Tallinki keskkonnaalased jõupingutused kannavad vilja
Seotud lood
Eesti võiks kujuneda laevade ümberehituskeskuseks, mis annab sadadele tööd ja toob riigikassasse sadu miljoneid. Võimalusi on veelgi, kirjutab kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand
“Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Mitmendat aastat langeva majanduse, väheneva ettevõtete ja majandusruumi konkurentsivõime ning meile ebasoodsamaks muutunud rahvusvahelise äri vastu on üks tõhus rohi – tuleb valida ambitsioon, rõhutab ettevõtja Ain Hanschmidt.
Iga ettevõtja saab alustuseks investeerida paar tundi nädalas aega, uurimaks, mis aitaks nende tegevusalal keskkonna jalajälge vähendada. Ka see on roheline investeering, kirjutab riigikogu liige ja TalTechi rohepöörde nõunik Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.