Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.
- Fotol Peeter Koppel, Hando Sutter ja Annela Anger-Kraavi Alexela kontserdimajas „Energiakooli“ otsesaates. Foto: Aron Urb
„Me ei hakka kunagi olema muud peale eksportiva riigi, meil pole piisavalt inimesi, et olla sisetarbimisel põhinev riik. Meie peamistel ekspordipartneritel on praegu pehmelt öeldes probleeme,“ ütles ta viidates Saksamaale, mille rahvastik vananeb ja energiapoliitikas on hiiglaslik aps. „Konkurentsivõimes Hiina sõidab eest ära ja Ühendriigid on kaugele ette ära sõitnud. See kõik mõjutab meid.“
Koppeli sõnul oleks väga hea, kui meie energia oleks peamiste ekspordipartneritega konkurentsivõimeline, sest kalli energiaga on keeruline teha kasumlikult midagi, mida teistel vaja on.
Ka Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter toob esile konkurentsivõimelise energia hinna kasud. „Kui Euroopas oleks energia sama hinnaga, mis Ühendriikides, siis meie SKP oleks automaatselt pluss üks protsent. Miks Euroopa elekter on kallim? Osalt kliimapoliitika, osalt geopoliitika pärast oleme end mänginud Ameerikast sõltuvaks. Nii pole võimalik, et meil on energia odavam.“
Tema sõnul lahendab Euroopa globaalset probleemi, samas moodustavad Euroopa emissioonid umbes seitse protsenti kogu maailma süsinikuemissioonidest. „Need asjad jõuavad majandusse.“
Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juhi professor Annela Anger-Kraavi sõnul vastutab rohepööre osaliselt kõrge elektri hinna eest. „Kui eesmärk on kõike reguleerida ja keelata, siis turumajandus ei suuda sellega toime tulla. See polegi turumajandus, vaid käsumajandus, mida üritatakse teha turumajanduse tingimustes,“ ütleb ta ja toob esile, et Ameerika Ühendriikides on süsinikuemissioonid languses alates aastast 2007, kuid seal tegelevad roheenergiaga peamiselt eraettevõtted.
Alexela kontserdimajas arutleti, mis saab Eesti ja Euroopa majanduskeskkonnast, konkurentsivõimest ja energeetikast, varustuskindlusest ning hindadest alanud aastal. Arutelu juhtis Henrik Kalmet.
Koppel: kui meie elektri hind ei odavne, unustage elustandardi paranemine ära
Energiakool jätkab uuel aastal uue hooga.
Täispikka saadet saab kuulata ka Spotifys ja vaadata Youtube’is.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahti ühendamine tarbija jaoks elektri hinda.
Alexela juht Marti Hääl ja Eveconi juht Karl Kull tahavad kliimaseaduse eelnõus näha selgemat rollide ja vastutuse jaotust. Nad rõhutavad, et esmatähtis peab olema inimeste heaolu, mitte pelgalt heitkoguste vähendamine.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.