• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,06%5 741,75
  • DOW 300,58%42 418,81
  • Nasdaq −0,36%18 124
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,12
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,06%5 741,75
  • DOW 300,58%42 418,81
  • Nasdaq −0,36%18 124
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,12
  • 26.09.24, 13:00

Marti Hääl ja Karl Kull: kliimaseaduses on rollid ja vastutus täiesti puudu

Alexela juht Marti Hääl ja Eveconi juht Karl Kull tahavad kliimaseaduse eelnõus näha selgemat rollide ja vastutuse jaotust. Nad rõhutavad, et esmatähtis peab olema inimeste heaolu, mitte pelgalt heitkoguste vähendamine.
Eveconi juht Karl Kull ja Alexela juht Marti Hääl rõhutavad, et kõige tähtsam on inimeste heaolu. Foto: Evecon/Raul Mee
  • Eveconi juht Karl Kull ja Alexela juht Marti Hääl rõhutavad, et kõige tähtsam on inimeste heaolu. Foto: Evecon/Raul Mee
Kliimaseaduse eelnõus ja seletuskirjas on seatud hulk eesmärke energeetikale, mis on kõige saastavam sektor Eestis. Suur rõhk on mõistagi taastuvenergial: 2030. aastaks peaks pärinema 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest.
Ehituslikult ja tehniliselt on see tehtav, aga täna pole turudisain selleks valmis ja investeerimisotsused piisavalt kaugel, tõdeb Alexela juht Marti Hääl saates "Rohepöörde praktikud".
Hääl ja Eveconi juht Karl Kull rõhutavad, et emissioonide vähendamise asemel tuleb eelkõige keskenduda sellele, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole aga seaduseelnõus Kulli sõnul käsitletudki.
Kull ja Hääl tahavad kliimaseaduse eelnõus täpsemalt näha, kuidas on rollid ja vastutus kliimaeesmärkide täitmiseks jaotatud. "Selgus, kuidas me hakkame asju tegema, ja rollide jaotus on jätkuvalt kõige tähtsam," märgib Kull.
Saates räägitakse veel era- ja avaliku sektori investeeringute mahust, gaasielektrijaamade ehitamisest ja üleminekust taastuvatele kütustele ning Eesti elektrimiksist. Saadet juhib Karmen Laur.

Seotud lood

Uudised
  • 06.09.24, 10:06
Kliimaseadust tegema kutsutud asjatundjad rääkisid tühja. “See oli näilise kaasamise moodi”
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Saated
  • 25.09.24, 16:00
Kliimaseadus seab metsandusele ainult kohustusi, aga juhiseid napib
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Saated
  • 02.09.24, 16:07
Eesti Energia tehase jaoks tehti kliimaseaduses leevendus. “See on teatud mõttes ikkagi sundvalik”
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Arvamused
  • 07.08.24, 08:00
Jüri Kaljundi: kliimaseadus sai häbiväärselt ambitsioonitu
Eesti majandus peab radikaalselt muutuma, ja muutubki
30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele