Alexela juht Marti Hääl ja Eveconi juht Karl Kull tahavad kliimaseaduse eelnõus näha selgemat rollide ja vastutuse jaotust. Nad rõhutavad, et esmatähtis peab olema inimeste heaolu, mitte pelgalt heitkoguste vähendamine.
- Eveconi juht Karl Kull ja Alexela juht Marti Hääl rõhutavad, et kõige tähtsam on inimeste heaolu. Foto: Evecon/Raul Mee
Kliimaseaduse eelnõus ja seletuskirjas on seatud hulk eesmärke energeetikale, mis on kõige saastavam sektor Eestis. Suur rõhk on mõistagi taastuvenergial: 2030. aastaks peaks pärinema 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest.
Ehituslikult ja tehniliselt on see tehtav, aga täna pole turudisain selleks valmis ja investeerimisotsused piisavalt kaugel, tõdeb Alexela juht Marti Hääl saates "Rohepöörde praktikud".
Hääl ja Eveconi juht Karl Kull rõhutavad, et emissioonide vähendamise asemel tuleb eelkõige keskenduda sellele, et Eesti inimeste elu läheks paremaks. Sotsiaalmajanduslikke mõjusid pole aga seaduseelnõus Kulli sõnul käsitletudki.
Kull ja Hääl tahavad kliimaseaduse eelnõus täpsemalt näha, kuidas on rollid ja vastutus kliimaeesmärkide täitmiseks jaotatud. "Selgus, kuidas me hakkame asju tegema, ja rollide jaotus on jätkuvalt kõige tähtsam," märgib Kull.
Saates räägitakse veel era- ja avaliku sektori investeeringute mahust, gaasielektrijaamade ehitamisest ja üleminekust taastuvatele kütustele ning Eesti elektrimiksist. Saadet juhib Karmen Laur.
Marti Hääl ja Karl Kull: kliimaseaduses on rollid ja vastutus täiesti puudu
Seotud lood
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Eesti majandus peab radikaalselt muutuma, ja muutubki
30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.