Keskpangad jätkavad kulla massilist kokkuostmist, Hiina varjab oste

Keskpangad jätkasid kulla meeletut kokkuostmist ka 2024. aastal – kokku osteti 1045 tonni kulda, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) värskest raportist. Ühtlasi ületas nõudlus 1000 tonni piiri juba kolmandat aastat järjest. Enne 2022. aastat polnud keskpangad aastas üle 1000 tonni kulda ostnud vähemalt alates 1960ndatest, mil andmeid koguma hakati. Keskpankade ostud aitasid viia kulla globaalse aastase nõudluse värske rekordini. See on omakorda aidanud kulla hinnal tõusta aina uute rekorditeni.

Keskpankade ostud on osa laiemast trendist, mis peegeldab geopoliitiliste pingete teravnemist ning riikide soovi muuta oma reserve teistest riikidest sõltumatuks. Pärast seda, kui Venemaa välisvaluuta reservid lääneriikides külmutati, on arenevad turud väga agresiivselt kulla osakaalu oma reservides suurendanud. Mure geopoliitiliste šokkide pärast on järjest kasvanud.

Oluline on aga märkida, et enam kui 650 tonni puhul pole teada, milline keskpank on kulda ostnud, sest oste pole ametlikult raporteeritud. „Raporteeritud ostud ei maali tervet pilti. Tihtipeale teatavad keskpangad ostudest viitajaga. Lisaks sellele tehakse oste teiste ametlike institutsioonide kaudu, näiteks riiklike investeerimisfondide kaudu, kes teatavad sellistest ostudest väga harva. Kui 2023. aastal raporteeriti 47 protsenti ostudest, siis mullu vaid 34 protsenti.“

Nüüdseks on keskpangad olnud kulla netoostjad juba 15 aastat järjest. Kusjuures aastatel 2010-2021 oli ostude aastane keskmine 473 tonni. Seega on keskpangad viimastel aastatel moodustanud väga suure osa kulla nõudluse kasvust. Märkimisväärne oli just eelmise aasta viimane kvartal, kus keskpangad ostsid kokku 333 tonni kulda.

Kuld on olnud aastasadu turvasadama vara ning keskpankade massilised ostud kinnitavad fakti, et see pole muutunud. Maailma Kullanõukogu eelmise aasta küsitlusest selgus, et keskpangad plaanivad kulla osakaalu oma reservides veelgi suurendada. Lisaks sellele oodati 2024. aastaks keskpankade huvi jahenemist, aga nõudlus püsis ikkagi eelmiste aastate rekorditele väga lähedal.

Ametlikult ostis mullu kõige rohkem kulda Poola Keskpank – kokku 90 tonni. Keskpanga president Adam Glapinski on pikalt rääkinud kulla omamise olulisusest. Ta on öelnud, et nende eesmärk on tõsta kullareservide osakaal keskpanga reservides 20 protsendini. 2024. aasta lõpuks ulatusid Poola kullavarud 448 tonnini, mis on 17 protsenti reservidest.

Poola ei olnud aga ainuke riik Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis, kes kulda kokku ostab. Tšehhi Keskpank suurendas reserve 16 tonni võrra, 110 tonnini. Tšehhid tõid välja, et ostu peamine põhjus on majandusliku ebakindluse kasv. Märgatavalt suurendasid oma kullavarusid ka Serbia keskpank (+8 tonni) ja Gruusia keskpank (+7 tonni).

Sarnaselt eelmistele aastatele ostis usinalt kulda kokku ka Türgi, olles Poola järel 75 tonniga teisel kohal. Kolmandal kohal oli India, kes ostis 73 tonni kulda, aasta enne seda osteti vaid 16 tonni. India keskpanga juhid on olnud kullaostude suhtes kidakeelsed, mainides vaid, et praegu ehitab riik üles enda kullareserve. Aasta lõpuks oli Indial 876 tonni kulda.

Hiina, kes oli 2023. aastal ostude poolest 225 tonniga esikohal, suurendas ametlikke varusid vaid 44 tonni võrra. Aasta lõpuks ulatusid Hiina ametlikud reservid 2280 tonnini.

Küll aga on äärmiselt tõenäoline, et Hiina kontrolli all on sellest erinevate institutsioonide kaudu kordades rohkem kulda. Hiina on suurim kullatootja, eksport on keelatud ning riik impordib suurtes kogustes kulda. Selle kohta saab pikemalt lugeda siit.

USA investeerimispank Goldman Sachs kirjutas detsembris avaldatud raportis, et ainuüksi oktoobris ostis Hiina nende hinnangu kohaselt Londoni börsivälisel turul (OTC) 55 tonni kulda. Riik raporteeris novembris, et ostis oktoobris vaid 5 tonni kulda.

See on selge märk, et Hiina püüab kulla massilist kokkuostmist ning dollariga seotud varadest eemaldumist maailma eest varjata. Arvatakse, et Hiina tegelikud riiklikud kullareservid võivad ulatuda 4000-20 000 tonnini.

Kullaostudega jätkas ka Azerbaidžaani riiklik naftafond – kokku osteti 25 tonni ning kuld moodustab fondi portfellist nüüdseks veidi alla 18 protsendi.

WGC teatel olid mitmed riigid ka müügipoolel, aga tegemist oli pigem taktikalise kui strateegilise müügiga. Samuti olid müüdud kogused suhteliselt madalad.

„Keskpangad on olnud netoostjad 15 aastat järjest ning nende isu kulla järele ei näita vaibumise märke. Kuigi konkreetsete keskpankade nõudluse prognoosimine on raske, siis saame vaadata makromajanduslikku keskkonda. Pärast 2022. ja 2023 massiivseid oste ületasid 2024. aasta numbrid meie ootusi,“ teatas WGC oma raportis.

„Geopoliitiline ja majanduslik ebakindlus püsib ka 2025. aastal kõrge ja on tõenäoline, et keskpangad pöörduvad taaskord kulla kui stabiilse strateegilise vara poole,“ lisati raportis. Nende hinnangul võivad ostud ka tänavu ületada 1000 tonni piiri.