Eesti rikaste õnnemäng: Armin Karu keerutas kümned miljonid eurod maksuvabaks

Peale Karu kasutas nutikat maksuakrobaatikat veel kaheksa Eesti ettevõtjat, näiteks Urmas Purde ja Jaanus Otsa. Ainuüksi Karu tulumaksuvõit teeb umbes kuuendiku summast, mida riik ajab praegu taga plaanitava automaksuga. Või siis võiks see summa aidata majutusettevõtteid, kellele uus koalitsioon plaanib lajatada käibemaksutõusuga.

Avalike dokumentide põhjal joonistub välja skeem, millele annavad tooni tuntud maksunõustaja, maksuameti uurimine ja käivitunud kohtuvaidlused. Asjaosalised ise rõhuvad, et kõnnivad õigel pool seaduse piiri.

Selleks, et maksulugu lahti harutada, hüppame esmalt 2018. aasta kevadesse.

25 aastat tagasi esimest korda uksed avanud mängupõrgu, hiljem vähemalt kaheksasse riiki laienenud ja börsil säranud Olympic leiab ostja. Olympic lahkub börsilt. Selle asutaja, miljonär ja seltskonnategelane Armin Karu tunnistab, et teda vaevab väsimus – aeg on elutöö maha müüa. Olympicu väikeinvestorid kiristavad aga hambaid, sest uus omanik Novalpina sunnib aktsiad odavalt rahaks tegema. Sellal, kui investorid ahastavad pettumusest, Karu hoopis kiidab pakutud hinda ja astub juba mõne kuu pärast samme, mis paisutavad tema rikkust veelgi.

On aasta 2014.

Selleks ajaks umbes paarkümmend aastat Eestis kinnisvaraäri ajanud ja näiteks Sikupilli Keskust omav ameeriklane Peter Gage Morris teeb ostu, millest vallandub saatuslike tehingute jada. Tema mõne aasta vanune kinnisvaraettevõte California Maja ostab nüüd Hollandis ettevõtte, mis kannab nime GVP Investment B.V..

Tundub, et Morrisel on kadestamisväärt ärivaist. Nimelt oli ostetud GVP üks väga rahakas firma, sest ostuga saab tema uus omanik California Maja kaasa ahvatleva õiguse: kui California Maja tahaks välja võtta pea 150 miljonit eurot dividende, siis ei pea ta maksma Eesti riigile sentigi tulumaksu. Niisugune võimalus tuleb Eesti maksuõigusest: kui kuskil Euroopa Liidus on ettevõte olnud tulumaksukohustuslane, ei pea ta Eestis enam maksu maksma. Sel moel välditakse topeltmaksustamist.

Hollandi ettevõttes oli see suur raha juba ees ootamas. Summa jätsid sinna eelmised omanikud, kes muu hulgas ajasid skandaalset äri: vahendasid kolmandatest riikidest pärit rikkuritele investeeringute eest Euroopa Liidu riikidesse sealseid viisasid. Rahapaja päritolust kirjutame Äripäevas lähemalt mõne aja jooksul.

Meie praeguses maksutrikis avaldub järgmine faas paar aastat pärast seda, kui Eesti ettevõte ostis Hollandi firma.

California Maja hakkab Morrise abiga 2016. aasta hiliskevadel-suvel jagunema ja ühinema uuteks firmadeks, mis leiavad omanikeringi või etteotsa peagi uued tegijad - tuntud Eesti ärimehed. Nende seas on näiteks kinnisvaraga ilma teinud Jaanus Otsa, ükssarviku Pipedrive asutaja, praeguseks meie seast lahkunud Urmas Purde ja ettevõtja Nikolai Stelmach (vt nende kommentaare artikli juures olevalt skeemilt).

Eri valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid ei näi siduvat miski muu kui see, et nad jõuavad riburadamisi California Maja katuse alla. Eriliseks teeb jagunemised tõsiasi, et nendega pärandab California Maja ettevõtjate firmadele oma silmapaistvalt suure maksuvabastusõiguse.

California Maja on oma suurima asuka Armin Karu ootel. Ta saabub kahe aasta pärast.

2018. aastal on Armin Karu börsifirma omaniku eluga värskelt lõpparve teinud. California Maja jaguneb taas ja seekord tekib teiste kõrvale valdusfirma Alfama Investments. Ettevõtte taga on esmalt Morris, kuid Alfama etteotsa saab paar kuud pärast selle asutamist Karu.

Jagunemislepingu järgi on Alfama kaasavara teistega võrreldes kõige suurem: maksuvabalt tohib ta firmast välja võtta 95 miljonit eurot.

Seejärel juhtub midagi, mis venitab tehingute jada veelgi pikemaks. Alfama ühineb Karu valdusfirmaga HansaAssets, mis teenis veel mõned kuud varem Olympicu müügist üle 130 miljoni euro. Nüüd potsatab juurde õigus maksuvabalt 95 miljoni euro ulatuses raha välja võtta.

Nii trehvavad maksuvabastus ja rahapada.

Neli kuud pärast asutamist Alfama Investments kustutatakse.

Tavaliselt on ühinemised ja jagunemised loomulikud ja üldiselt suuremat tähelepanu ei ärata. Maksuameti võib ilmselt ärevile ajada see, kui uute, varatute ja olematute kohustustega, kuid väärtusliku õigusega ettevõtetega liituvad rahakad firmad, on Äripäevale maksueksperdid selgitanud. Nii tekib ametnikel küsimus, mis on tehingu majanduslik sisu ehk kas ühinemise ainus põhjus on maksude tasumise vältimine või oli see vajalik ka millekski muuks.

Kui maksuhaldur suudab tõestada, et ettevõtja väldib tulumaksu tasumist, tuleb ettevõttel tagantjärele rahakotirauad avada. Ja siis tuleb maksta ka aja jooksul kuhjunud intresse.

California Maja maksuakrobaatika teeb maksuameti valvsaks juba 2017. aastal. Ametnikud tuulavad läbi nii Hollandi firma GVP kui ka California Maja. Kõik paistab korras.

Tuleme nüüd olevikku.

Praeguseks on ameti luubi all juba mõnda aega California Maja jagunejad-ühinejad. Osa kontrollidest on ühel pool, juba jahvatavad ka kohtuveskid. Maksuamet pöörab ilmselt tähelepanu sellele, kas maksueelise saamise kõrval on tehingute taga tegelik äri. Kas maksuameti uurimise all on ka Karu ettevõte, ei ole teada.

Mõned California Maja asukad rõhuvad aruannetes, et nad investeerisid California Maja kaudu Portugali kinnisvarasse. Sisuliselt ütlevad nad, et nad tegid päris äri.

Karu ise raiub, et järgib alati seadusi, nii tavaelus kui ka äris. “Mõtteviis üheksa korda mõõda ja üks kord lõika on mind elus palju edasi aidanud,” ütleb Karu. “Päris kindlasti ei astuks ma ühtegi tehingusse, mis ei vasta seadustele.”

Karu firma HansaAssets mainib oma aruandes esimest korda Portugali investeerimist 2017. aastal. Aruandes seisab, et on plaan lähitulevikus investeerida Portugali ja Hispaaniasse. Karu sõnul investeeris ta Portugali kinnisvarasse läbi ettevõtte Alfama Investments. Samas tekkis Alfama alles 2018. aasta suvel ehk mõni kuu pärast seda, kui Karu oli müünud oma elutöö OEG. Äripäevale on öeldud, et Karu firmas ei jäänud raha seisma, vaid ta kasutas tulu maksuvabalt väljavõtmise õigust terve 95 miljoni euro ulatuses.

Läbi Alfama investeerimine oli Karu sõnul lihtsam viis Portugali raha suunata kui osta otse osalus Hollandi firmas, mis Portugali kinnisvaraarendusega tegeleb. Portugali investeeringuid nimetab Karu tugevalt kasumlikuks. Alfama HansaAssetsiga ühendamine oli Karu sõnutsi vajalik. Polnud mõistlik omada kahte sarnast valdusfirmat.

Karu käib Portugalis oma investeeringuid üle vaatamas regulaarselt. “Näiteks on lähiajal valmimas uus 200-kohaline hotelliarendus. Seda käisin vaatamas jaanuaris.”

Nagu öeldud, jagunes California Maja rahapada veel mitmete Eesti tuntud ettevõtjate vahel. Praegu käivad maksuametil mõndade skeemis osalejatega vaidlused, huviorbiidis on just varakad firmad, mis liideti California Majast lahku löönud ettevõtetega.

Üks halduskohtu otsus saabus just nüüd, aprillis, ja see võib muuta kõigi skeemis osalenute elu ebamugavaks. Kohtu andmetel tuleb värske otsuse järgi tulumaks tagantjärele tasuda skeemi osalistel HEPSI Holdingul ja Talp Investil, kes said California Maja trikiga õiguse maksuvabalt välja võtta 3 miljonit eurot.

Kui maksuamet summat ettevõtetelt 2021. aastal välja nõudma hakkas, süüdistasid ettevõtted maksuhaldurit kallutatuses ja läksid kohtusse. Nüüd on esimene kohtuotsus käes ja õigus maksuametil.

Talp Investi omanik Jaago-Päärn Talpas tahab kohtuotsuse edasi kaevata. HEPSI Holdingu omanik Raiko Vähk ütleb, et „kasumiosa jagamise võimalus“ oli seaduslik ja maksud on makstud.

Mõlemaid esindab advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, kuid vandeadvokaat Toomas Pikamäe on sama sõnaaher nagu tema kliendid. Pikamäed paneb teravamalt arvamust avaldama vaid ajakirjaniku kasutatud sõna “skeem”. See on väga pahatahtlik sõna, pahandab Pikamäe.

Kuigi Toomas Pikamäe esindab vaidlustes mitut California Maja asukat, paistab skeemi juures võtmetähtsusega Evershedsi maksunõunik Aare Kurist.

2018. aasta suvel sai California Maja ja GVP Holdingsi esindamise loa teiste seas just Aare Kurist, keda teised eksperdid nimetavad maksuasjade tippspetsialistiks, kes suudab vastata kõigile maksuküsimustele minutitega ja kes mõtleb kaasa, mitte ei ole lihtsalt kuiv seaduste tsiteerija. “Temaga on väga lihtne suhelda. Väga rahulik,” ütleb üks inimene, kes tunneb teda üle 20 aasta. Kuristit teatakse ka kui Margus Linnamäe pikaaegset äripartnerit.

Kurist katkestab kõne, kui mõistab, et räägib ajakirjanikuga. Nii jõuavad küsimused maksuskeemi kohta temani kirjalikult. Ajakirjanik annab talle saadetud küsimustest teada ka SMSiga, mispeale Kurist kaotab enesevalitsuse.

“Pange ennast põlema!” soovitab ta vastuseks saadetud SMSis.

Hiljem Kurist siiski vastab. Ta kommenteerib üldiselt seda, kuidas tema maksuvabastuse kasutamist näeb ja tema vastustest ilmneb, kus tema ja maksuameti nägemused lahknevad. Kogu asi ringleb vabastusmeetodi mõistmise ümber.

Kuristi selgitust mööda tähendab vabastusmeetod seda, et kui Eesti äriühing saab dividendi oma tütarettevõtjalt Eestis või Euroopa Majanduspiirkonnas, siis sellise dividendi edasimaksmine on üldjuhul maksuvaba. Kui maksuamet kinnitab, et niisuguse dividendi edasimaksmine on asjakohane, võiks kogu teemale joone alla tõmmata, ütles ta.

Kuristi sõnul kontrollib maksuamet asja hoopis miskipärast ikkagi edasi ning jälitab tehinguid, kuigi andis juba varem dividendide maksmisele rohelise tule.

Kuristi meelest on ajuvaba olukord, kus maksuamet hakkab sisse vaatama ka sellesse, mis juhtub dividendide väljamaksmise õiguse saanud firmaga edasi. Tema meelest peaks see olema juba firma enda asi, kuidas ta jaguneb või dividendi välja maksab.

Maksuameti seisukoht lähtub aga toimetuse teada tulumaksuseaduses öeldust ja selle tõlgendusest, et tulumaksuvabastuseks pole õigust, kui tehingul või tehingute ahelal pole tegelikku majanduslikku sisu ja need on tehtud lihtsalt maksueelise saamiseks.

Kurist leiab siiski, et maksuametnikud on läinud üle seadustes ettenähtud piiri. Sealjuures on tallegi vastukarva sõna “skeem”.

“Soovitan väga ettevaatlik olla selliste sõnade kasutamisel,” hoiatab ta.

Kurist ütleb, et on täpselt õppinud tundma piiri, kuidas eri riikide maksusüsteeme saab maksumaksjate jaoks võimalikult soodsalt rakendada. “Ma väga vabandan, kui see on teie õiglustunnet kuidagi riivanud,” torkab maksuekspert.

Maksuamet ei soovi California Maja juhtumist mitte midagi rääkida. Vastuseta jääb ka Äripäeva küsimus, kui palju on praegu skeemiga seotud vaidlusi käimas ning kui palju on juba lõppenud.

California Maja rahapaja ümber kogunenud ettevõtjad kordavad, et on teinud kõik õigesti, sealjuures ütlevad mitmed, et arutasid sammud läbi ekspertidega.

Kaitsesõnu jagub ka California Maja asukate endistel äripartneritel. Väikeinvestorite pahameele saatel börsilt lahkunud Olympicu teine suurem eksomanik ja Armin Karuga aastaid koos äri ajanud Jaan Korpusov ütleb, et Karu ei teeks midagi kahtlast. Korpusov kiidab Karu numbrivõlureid: “Tal on väga head raamatupidajad.”

Maksuamet tundis huvi, kuidas Elysium on tulumaksu arvestanud ja seda deklareerinud, küsimuse all oli ka dividendide maksudeta väljamaksmine. Haldur nõudis dokumente.

Ametnik tahtis teada, kuidas California majast eraldunud firma Bairro Alto Investments ühines Elysium Investiga. Leibade ühte kappi panemisega tekkis Elysiumil õigus võtta firmast välja 10 miljonit eurot, tulumaksu sealjuures välja käimata.

Dokumente pidi näitama California Maja emafirma Gage Partners, kuid see ajas jonnakalt sõrad vastu: võtab liiga palju aega ja energiat, kurtis firma. Mängu tuli kohus, mis otsustas, et Gage Partnersil pole õigust maksuametnikule vastu hakata.

Urmas Purde suri 2022. aastal ning Elysium pärandus tema väikestele lastele. Nende ema, Purde eksabikaasa Helen tõdeb, et teab väljamakse õigusest ja teab ka selle ümber käivast vaidlusest.

“Olen kursis, milliseid otsuseid Urmas teinud on. Ettevõte on seotud maksuameti keissiga. Lastele päranduvat ettevõtet esindab tegelikult advokaat.”

Millises seisus vaidlus on? Vaidlustamiste ja selgitamiste tasemel, kostab Purde. Hiljem kirjalikult lisaküsimustele vastates kõlab Purde juriidiliselt, kinnitades, et Elysium Invest on käitunud õiguspäraselt ja vastavalt seadustele.

Purde taandab ennast toimunust vaatamata sellele, et on olnud varem firma juhatuses. “Astusin meie lahutuse ajal ettevõttest tagasi ja Urmas toimetas aktiivselt oma ettevõttega edasi.“

Kui küsimused liiguvad tema rollile California Maja maksutrikis, tahab ta kõne kiiresti lõpetada.

Ma ei aruta oma äriasju mitte kellegagi.

See on minu filosoofia. Ma ei ole avaliku elu tegelane. Minu äri on minu äri. Mulle ei meeldi selle üle arutada ei oma sõprade, perega – mitte kellegagi.

Jah.

Ei, väljusin sellest juba kaua aega tagasi.

See ei ole küsimus, mida küsida. Mis iganes kasuminumbri kasuks otsustate, see on okei. Võite ükskõik millise numbri välja pakkuda.

Lubage, selgitan teile oma ärifilosoofiat. Vaatama ei peaks ainult kasuminumbrit, kõige olulisem on, kas risk ennast ära tasub. Paljud suuri kasumeid teenivad inimesed lõpuks kaotavad raha. Kas pole? Näiteks pakuksin, et võiksite teenida aastas 10% oma investeeringu pealt ja maksimaalne, mida kaotaksite, oleks 5%. Teine võimalus on, et pakuksin, et teeniksite 60%, kuid kaotaksite 75%. Millise te valiksite?

Esimest. Kasum on kõrgem kui võimalik kaotus. Lähenemist valides peate esmalt vaatama, kui palju te võite raha kaotada. Kasum suudab enda eest ise hoolt kanda, olgu siis, kas teenite 10 000 või ühe miljoni. Kui olete aga investeerinud kaks-kolm miljonit ja kaotate sellest pool, siis see on probleem. See on sama, mida Warren Buffett ütleb: „Kui tahad rikkaks saada, ära kaota mitte kunagi oma raha.“.

Kui olin noor ja rumal, ning ka natuke ahne, siis tõusud vaheldusid mõõnadega. Kuniks istusin maha ja küsisin endalt, mida ma teen, mis mul viga on. Ennast tuleb kõrvalt vaadata. Nagu näiteks see, mis meie planeediga toimub - see tundub kohutav, eks. Kui me nüüd lendaks Kuule, istuksime seal laagris maha, jooksime klaasikese rose’d, siis mõtleksime, et mida kuradit inimesed Maal ikkagi teevad: tapavad teineteist ja teevad muud, selle asemel võiks teha head. Sama filosoofiat kasutan ma ka äris. Kui hakkad mõtlema sellele, kui palju võid kaotada, siis iga kasum tundub hea.

Tean, aga taas kord: ma ei lasku detailidesse, kui jutt on minu äridest.

Ma vastasin juba: ma ei räägi detailidest.

(Katkestab.) Te peaks sellest rääkima mõne maksueksperdiga. Küsite praegu valelt inimeselt.

Selgitasin, et ma ei aruta oma äriasju mitte kellegagi. Püüan teie vastu kena olla.

Paljud legaalsed skeemid näevad välja nagu maksuskeemid. Eestis on väga targad võimuorganid, uskuge mind. Ma ei soovitaks neid mitte kellelgi lollitada.

California Maja ostis GVP Investment B.V. 2014. aastal. Seega võiks sama aasta aruanne olla vägagi oluline, aga mida ei ole, on just 2014. aasta aruanne.

Tõsi, firma riputas aruande korra küll üles, kuid mingil hetkel eemaldas selle, tuvastab Äripäev. Aruande eemaldamise põhjus pole teada.

Samuti näeb Hollandi äriregistrist, et üleval ei ole ka tehingu-eelsete 2012. ja 2013. aasta aruandeid.

Ka Hollandis on majandusaasta aruande esitamine kohustuslik.

California Maja asutaja Peter Gage Morris ütleb, et pärast firma ostmist esitasid nad ka aruandeid. Tõepoolest - näiteks 2015. aasta aruande esitas GVP 2017. aastal.

Registri andmetel on firma olnud registreeritud väga omapärasesse asukohta - Schipholi lennujaama Amsterdamis. Nüüd on aadress teine, firma tegutseb Hollandi linnas Heeze.

Praegu Portugalis elav Morris selgitab, et California Maja ostis hollandlase GVP, et teha rahapaigutusi Portugali hotelliarendustesse. “Kui töötada mitmes riigis, siis Holland on suurepärane koht Euroopa Liidus äritegemiseks ja investorite meelitamiseks,” ei ole Morris kiitusega kitsi.

GVP tehing käis Morrise kinnitusel läbi ka Eesti maksuametnike laualt. Amet kontrollis GVP ostmist 2017. aastal, samuti California Maja dividendimaksmist. Tema sõnul on Eesti maksuamet GVP aruannetega tutvunud, aga rikkumisi ei leidnud, sest maksuvabastusõigus tekkis tänu dividendide laekumisele teisest riigist.