- OMX Baltic−0,98%296,93
- OMX Riga−0,78%855,15
- OMX Tallinn0,00%1 943,07
- OMX Vilnius−0,17%1 147,28
- S&P 5001,81%5 363,36
- DOW 301,56%40 212,71
- Nasdaq 2,06%16 724,46
- FTSE 1000,64%7 964,18
- Nikkei 2251,58%34 115,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%96,25
- OMX Baltic−0,98%296,93
- OMX Riga−0,78%855,15
- OMX Tallinn0,00%1 943,07
- OMX Vilnius−0,17%1 147,28
- S&P 5001,81%5 363,36
- DOW 301,56%40 212,71
- Nasdaq 2,06%16 724,46
- FTSE 1000,64%7 964,18
- Nikkei 2251,58%34 115,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%96,25
Gerlyn Tiigemäe: AI-kirjaoskus kõigile, mitte ainult vähestele
Kui me tahame, et Eesti oleks tulevikus edukas, siis peame tegema AI-kirjaoskuse kättesaadavaks kõigile ühiskonnakihtidele, kirjutab Gerlyn Tiigemäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui täna rääkida tulevikuks vajalikest oskustest, siis ei saa üle ega ümber tehisintellektist. AI on jõudnud meie igapäevaellu ja töökohtadele. See ei ole enam tulevikuteema, vaid juba reaalsus.
Maailma majandusfoorumi 2025. aasta raporti järgi muutuvad järgmise viie aasta jooksul 39% praegustest oskustest kas aegunuks või asenduvad uutega. Kõige kiiremini kasvavate oskuste seas on AI ja suurandmed ning küberturvalisus.
Küsimus ei ole enam selles, kas hakata AI-d kasutama – selle otsuse teevad meie eest ära suured tehnoloogiaettevõtted. Tähtis on see, kuidas me tehisintellekti kasutame. AI-kirjaoskus on muutumas uueks baasoskuseks, sarnaselt lugemisele ja kirjutamisele.
Kasutatakse, aga ebatõhusalt
Noori koolitades näen, et tehisintellekt ei ole neile midagi uut. Küsimuse peale, kes ei ole AI-d kasutanud, tõuseb gümnaasiumiklassides käsi harva.
Viise, kuidas AI-d kasutatakse, on mitmeid: loomingulisteks tegevustest, vestlemiseks, koodi kirjutamiseks ja muidugi kodutööde tegemiseks. Riskidest ja ohtudest teatakse samas liiga vähe.
Ka täiskasvanuid ettevõtetes koolitades näen, et huvi AI vastu on kiiresti kasvamas. Samas puudub sageli süsteemne teadmine, kust alustada. Inimesed tunnevad, et jäävad arengust maha, ent ei ole kindlust, millised tööriistad ja teadmised on tegelikult väärtuslikud. Seetõttu jääb AI rakendamine tihti üksikute entusiastide peale ning toetav raamistik või strateegiline vaade on puudu.
Minu suurim mure on aga hoopis nende pärast, kellel puudub igasugune usaldus AI vastu ning arusaam, millega on tegu. Kui loen kommentaare AI-teemaliste artiklite või reklaamide all, näen sageli seisukohti, et AI on lihtsalt USA propaganda või mööduv trend. Sellistel hetkedel mõistan, kui oluline on kõnetada ka neid inimesi, kes on skeptilised või infoväljast eemal. AI ei tohi jääda vaid tehnoloogiahuviliste mängumaaks, see puudutab kõiki.
Kui välja tuldi TI-hüppe algatusega, siis rõõmustasin. Sõnum „tehisaru tööriistad koolidesse“ kõlas suurepäraselt. Visioon anda noortele kvaliteetsed töövahendid ja õpetada neid kasutama kõlab samuti hästi.
Teisalt tekitab valitud lähenemine küsimusi. Miks just 10.-11. klass? Miks on fookuses konkreetsete tasuliste AI tööriistade pakkumine, kui need noored kasutavad juba tasuta võimalusi? Kas me peaksime andma tasulise tööriista alaealisele, kellele see kasutustingimuste järgi on keelatud?
Ma leian, et ei ole mõtet keskenduda ainult tööriistade jagamisele. Palju olulisem on õpetada, kuidas tehnoloogiat teadlikult ja vastutustundlikult kasutada.
Hetkel kuum
AI-kirjaoskus ei tähenda oskust programmeerida ega keelemudeleid arendada. See tähendab oskust mõista, kasutada ja hinnata tehisintellekti, sõltumata inimese vanusest, ametist või tehnoloogilisest taustast.
AI-kirjaoskuse kolm sammast
Teadmised annavad arusaamise sellest, mida AI suudab ja milleks seda kasutatakse. Oskused tähendavad praktilist suutlikkust AI-d õppe- või igapäevatöös rakendada – osata küsida häid küsimusi, hinnata vastuseid ja hoida andmeid turvaliselt. Hoiakud peegeldavad meie suhtumist tehnoloogiasse – kas usaldame seda pimesi, kardame seda või lähtume usalda-aga-kontrolli-printsiibist.
Kui me tahame, et Eesti oleks tulevikus edukas – mitte ainult tehnoloogiliselt, vaid ka sotsiaalselt ja majanduslikult –, siis peame tegema AI-kirjaoskuse kättesaadavaks kõigile ühiskonnakihtidele. Mitte ainult valitud gümnaasiumiklasside õpetajatele või suurettevõtetele, vaid ka lapsevanematele, ametnikele, väikeettevõtjatele ja pensionäridele.
Kui lapsevanem ei tea, misasi on ChatGPT või miks see tema lapsele huvi pakub, siis on tal raske suunata või kaasa rääkida. Kui töötaja ei tunne AI tööriistu, jääb ta muutuvas tööelus hätta. Ja kui otsustajad ei mõista tehnoloogia olemust, on oht teha otsuseid, mis pidurdavad innovatsiooni või kasvatavad usaldamatust.
Kõigile üks tund AI-d kuus
AI-kirjaoskus ei tähenda ainult õppimist, vaid ka ümberõppimist ja hoiakute kujundamist. See vajab aega, konteksti ja järjepidevat tuge, mitte ühekordset loengut või tööriista tutvustamist. Ning see vajab ühiskondlikku kokkulepet, et AI ei ole üksnes tehnoloogia, vaid osa meie tuleviku kultuurist.
Üks võimalus on võtta eeskuju varasematest riiklikest algatustest. Nii nagu kunagi oli „üks arvuti igasse kooli“, võiks nüüd olla „üks tund AI-d igale eestlasele kuus“.
Ei pea alustama suurtest reformidest, piisab väikestest järjepidevatest sammudest: töötoad, mikrokursused, AI-kirjaoskuse baasõpe koolides ja töökohtadel, lihtsad ja selged juhendmaterjalid eesti keeles ning valdkondlikud kogukonnad, kus väikseid võite jagatakse. Avalik sektor ja ettevõtted saaksid seejuures koostööd teha.
Me ei ehita tulevikku ainult uute seadmetega, vaid eelkõige oskustega neid teadlikult kasutada. AI ei kao kuhugi – vastupidi, sellest saab meie elu loomulik osa. Seepärast on AI-kirjaoskus vajalik kõigile, et meist saaksid mitte pelgalt kasutajad, vaid teadlikud partnerid.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Enimloetud
2
Ka teised tootjad on mures
3
Kolm õppetundi tulevikuks
5
Äripäeva raadio kullafond
Viimased uudised
Äripäeva raadio kullafond
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele