Lähemal, kui võis arvata. Eesti vetes majandab Venemaa varilaevastik

On tõenäoline, et Oneiroi, mis vahetas kahe aasta jooksul kaks korda nime, lippu, operaatorit ja omanikku, on üks Venemaa varilaevastikku kuuluvatest laevadest. Varilaevastikuks kutsutakse vanu tankereid, mille Venemaa on ostnud läbipaistmatute ettevõtete kaudu, et Lääne sanktsioonidest pääseda. Arvatakse, et selliseid laevu on maailmas mitusada.

„Enne 2022. aasta veebruari varilaevastikku ei eksisteerinud,“ ütleb Äripäevale Craig Kennedy. Ta on Bank of America Merrill Lynchi endine asepresident, Harvardi Ülikooli Davise Keskuse liige ning uudiskirja Navigating Russia autor. “Moskva alustas väga teadlikult varilaevastiku ülesehitamist 2022. aasta juunis (kui algasid arutlused Vene naftale hinnalae kehtestamise üle – toim), sest nad teadsid, et ei saa enam loota, et Lääne laevad võtavad nende naftat peale küsimusi esitamata,“ selgitab Kennedy.

„Moskvas saadi aru, et nad peavad ise oma laevastiku üles ehitama. Ning nad läksid kasutatud tankerite turule. 2023. aasta esimeses kvartalis ostsid nad peaaegu ühe tankeri päevas. Kuigi need tankerid maksid alguses 15 miljonit, hakkasid nad varsti maksma juba 40 miljonit dollarit. Loomulikult toimus see alati vahendajate kaudu,” kirjeldab ta. “Igal kuul väljub Venemaa Läänemere sadamatest umbes 170 Vene naftaga laeva, millest veidi üle poole on varilaevad.”

Varilaevastiku kaudu liikuva nafta peamised ostjad on India ja Hiina. Selleks, et varjata nafta päritolu ja müüa seda hinnalage ületava hinnaga, kasutab Venemaa ohtlikke laevalt laevale ümberlaadimisi – see toimub näiteks Vahemeres ning India, Aafrika või Araabia Ühendemiraatide lähistel.

Usutakse, et Läänemere riikide, sealhulgas Eesti jaoks kujutavad need vanad ja tihti korraliku kindlustuseta laevad kõrgendatud naftalekke ohtu.

Läänemerel on juba juhtunud varilaevastikuga seotud intsidente. Eelmise aasta mais kaotas naftalastiga tanker Canis Power Taani väinas kontrolli ning sattus peaaegu madalikule. Tänavu aprillis, pärast seda kui varilaevastikku kuuluv tanker Andromeda Star Taani lähistel teise laevaga kokku põrkas, algatas riik Euroopa tasandil arutelu, kuidas varilaevastikku piirata. Soome meedias nimetati probleemi "tiksuvaks keskkonnapommiks".

Eesti ametnikud ei kipu paanilisi hinnanguid andma, kuid jälgivad olukorda ja osalevad rahvusvahelises arutelus. Kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus usub, et otsus, kas piirata kahtlaseid tankereid meie vetes, tuleb hoolega läbi mõelda: „Me peame ettevaatlikud olema. See on malemäng, mida lihtne lahendada ei ole.“

Mis ei ole veel laialdaselt teada, on see, et teel Venemaale käivad mõned varilaevastiku tankerid Tallinnale õige lähedal ja saavad siin teenuseid. Võimalik, et nendel laevadel isegi töötavad Eesti elanikud. Kuid laevade teenindamisest keeldumine võib olla nii mõttetu kui ka ohtlik.

Väikeses Viinistu jahisadamas näib aeg seisvat. Sellist tuuletust kohtab harva. Iidsed paekivid peegelduvad vees. Üksikud turistid vaatavad kai pealt merele. Horisonti ei ole näha: meri sulandub taevaga.