Passiivmaja kui vältimatu tulevik

Aastal 2014 valminud 158 ruutmeetri suuruse maja arhitekt on Eneli Markvart ning interjööri on loonud sisearhitekt Marit Kruus, maja ehitas Sense OÜ. Projekti tegemisel olid kaasatud ka energiatõhususe spetsialistid, konstruktorid ning Tartu Ülikooli Energiatõhusa ehituse tuumiklabor, kirjutab 13. augustil ilmunud Äripäeva erileht Oma Maja.

“Arendustöö passiivmajade teemal algas meie ettevõttes juba 2005. aastal,” ütleb Sense OÜ tegevdirektor Tarmo Tamm. “Meile tuli mõte, et see kõik on ju vältimatu tulevik. Olime oma tiimiga ajast ees ning me teadsime, et energiatõhusat maja on võimalik ka Eestis püstitada Saksamaa ja Austria eeskujul.” Tartumaale ehitati Sense OÜ esimene tehasemaja.

Siseviimistlusmaterjalidest eramuehituseni

Sense OÜ üks ärivaldkondi on looduslikud siseviimistlusmaterjalid, sealhulgas vahendid parema õhukliima loomiseks hoonetes ning ka savi kasutamine hoonetes.

“Ühel hetkel saime me selgust, et neid kõiki materjale kasutatakse energiatõhusates hoonetes. Püstitasime ettevõttes küsimuse: kas me saame ka ise maja valmistamisega hakkama?” räägib Tamm.

2012. aastal valmis Eesti esimene passiivmaja, ligikaudu 300ruutmeetrine eramu Põlvamaal. “See sai nullenergiahoone. Maja, mis toodab sama palju taastuvenergiat, kui kulutab. “Maja õnnestus väga hästi ning seda seiravad jätkuvalt Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli teadurid. Selle kogemuse põhjal leidsime aga, et mõttekas on toota maja tehases,” meenutab Tamm ning põhjendab, et tehasetingimustes eelvalmistatud elementidega on kergem ja parem maju ehitada ning montaaž võtab aega vaid paar päeva. “Saksamaal ehitatud majade näitel mõistsime, et lisaks energiatõhususele paraneb hoones ka ruumide mugavus, mida saab eelnevalt mõõta,” lisab ta.

 

Plussiks kiire ehitus

Kui eramu projekt on valmis, siis tehases kulub selle teostamiseks kaks nädalat kuni kuu aega. “Karbi me püstitame nädalaga,” kinnitab Tarmo Tamm. Sisetöödele kulub 4–9 kuud. Ajakava sõltub ka kliendist. “Pool aastat on optimaalne ehitusaeg. Ehitusloogika oleme me detailselt läbi mõelnud,” sõnab Tamm.

Arhitektuuriline lahendus võib Tamme sõnul maja ehituskulusid palju rohkem mõjutada kui energiatõhusus. Kui on tegemist keerulise arhitektuuriga, siis on raskem energiatõhusust saavutada. “Iga uue maja puhul tuleb teha ka uued arvutused,” ütleb ta.

Läbimõeldud ja praktiline

Noorele perele mõeldud maja pole uhkeldav, vaid on hästi mõistliku ja praktilise lahen­dusega. “Kui automaailmaga võrrelda, siis VW Golfi klassist. Muidugi me teeme suure mõnuga ka Audi A8 klassi maju,” muigab tegevjuht.

Tamme sõnul on koostöö teadlastega majade tööprotsessi juures väga oluline. Sama kinnitab Ülenurme maja arhitekt Eneli Markvart, kelle sõnul oli selle projekti tegemine meeskonnatöö, millest võtsid osa nii arhitekt, energiatõhususe spetsialistid, konstruktorid kui ka Tartu Ülikooli Energiatõhusa ehituse tuumiklabor.

“Passiivmajade planeerimise juures peab ettenägemist ja läbimõtlemist olema rohkem kui tavaliste majade planeerimise juures,” ütleb Markvart. Arhitektil tuli jälgida täpseid juhiseid nii ruumide paigutusel kui ka akende paigutusel ilmakaarte suhtes. Kohe pärast seda kui arhitekt esitas oma eskiisi, tehti selle põhjal energiatõhususe simulatsioon.

Maja sai kompaktne, kuid avar ja valgusküllane, mis oligi tellija soov. “Tellija teadis väga hästi, mida ta sellelt majalt ootas. Minu jaoks oli see suur väljakutse,” tõdeb arhitekt, “sest ühelt poolt oli see loominguline protsess, teiselt poolt tuli lähtuda energiatõhususest.”

Energiatõhusus kui käibe­fraas

Sense OÜ tegevdirektor Tarmo Tamme sõnul käib praegusel Eesti ehitusturul energiatõhususega hangeldamine. Energiatõhususe kinnituseks peavad olemas olema konkreetsed mõõtmistulemused, kuid pahatihti jääb just usaldusväärsest mõõtmisest vajaka.

“Meie majad on üle kümne korra energiatõhusamad kui Eesti keskmine,” kinnitab Tamm veendunult. Näiteks Õssu külla ehitatud noore pere eramu aastakulud soojale veele ja küttele on 250 eurot. Suur majandamise kuluefekt tekib tema sõnul juhul, kui noor pere võtab ka laenu. Kui kommunaalkuludelt 100–200 eurot kuus kokku hoida, siis kasvab laenuvõimekus märgatavalt.

Tamme sõnul on väikesed ülalpidamiskulud suureks plussiks näiteks neile inimestele, kes tegelevad rendipindade investeeringutega, eriti juhul, kui üürnike vahetudes seisab maja mõnda aega tühjalt.