Tallinna börsil tegutseb paarkümmend tuhat investorit, kelle käes on kokku 2,7 miljardi euro eest aktsiaid.
Kuigi investeerimisaktiivsus näib viimastel aastatel taas rohkem rahva sekka jõudnud olevat, valitsevad Tallinna börsi insaiderid, välismaised fondid ja pensioniraha.
Kui investeeringute taha nimed kirjutada, on Eesti vaieldamatult rikkaimad aktsiaomanikud ettevõtete kunagised rajajad-suuromanikud. Investorite esikümme on muljetavaldav: nende kätte on koondunud aktsiaid ei rohkem ega vähem kui kolmveerandi miljardi euro eest. Seega kontrollivad nad ca 27 protsenti Tallinna börsi aktsiarahast.
Vanade omanike haare on tugev
Tallinna börsi nominaalselt kõige rikkama investori tiitlit hoiab enda käes Olympic Entertainmenti rajaja ning praegune nõukogu liige Armin Karu. 1993. aastal loodud ettevõte on paisunud rahvusvaheliseks. Selle turuväärtus ulatub 285 miljoni euro juurde, sellest Armin Karu jagu on ligikaudu pool.
Ka tema kaasteelise Jaan Korpusovi suur aktsiavarandus Tallinna börsil – 54 miljonit, mis toob talle topis 7. koha – pärineb Olympicust. Ettevõtte enda aktsia on viimastel aastatel surve all olnud, aga kui peaks realiseeruma Tallinna börsil tihti nähtav fenomen – pikka aega varjusurmas olnud aktsia hakkab erakorraliste asjaolude peale vilkalt liikuma – on Karul põhjust rõõmustamiseks.
Dividend kasvatas varandust
Teise koha hõivab ligi 90 miljoni euroga Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus, kellele toob kõrge positsiooni peaaegu poolte Merko Ehituse aktsiate omamine peamiselt Riverito-nimelise ettevõtte alt. Talle tõi tugeva rahahüppe veebruaris avaldatud head majandustulemused ja tänavune üheeurone rekorddividend. Viimase kolme kuuga on aktsia kosunud ligi 20 protsendi võrra.
Rahaliselt kõige suuremat, enam kui 300miljonilist aktsiaportfelli hoiab enda käes Tallinki suuromanik Infortar. Peale Hansapanga-Telekomi lahkumist sai Tallinkist börsi üksik hiiglane, tema turuväärtus moodustab 0,8 miljardiga peaaegu kolmandiku kõikide Eesti börsifirmade turuväärtusest. Seepärast pole üllatav, et just sinna on kõige meelsamini raha paigutanud välismaised fondid, alates Citigroupiga seotud ettevõtetest ja lõpetades maailma suurima investeerimisfondiga, Norra niinimetatud naftafondiga, mis kasvatab riigi käsul norrakate pensioniraha.
Tallink on oma suuromanikud rikkaks teinud: Enn Pandile, Ain Hanschmidtile ja Kalev Järvelillele – Infortari omanikele – kuulub ettevõttest enam kui kolmandik. See viib nad investorite edetabelis kõrgele kohale – Enn Pant platseerub 89 miljoni euroga kolmandaks.
Turuväärtuselt Tallinna börsi teine ettevõte Tallinna Kaubamaja jääb Tallinkist poolega maha, kuid selle suurinvestorid on siiski rikkaimate eestlaste seas. Kõige suurem jupp Kaubamajast, 67 protsenti, kuulub NG Investeeringutele. Sellest omakorda 69 protsenti NG Kapitalile. See jällegi jaguneb võrdselt Andres Järvingu, Andres Vanaselja, Enn Kunila ja Jüri Käo osaühingute vahel. Neil kõigil on Tallinna börsil aktsiaid kokku enam kui 46 miljoni euro eest. Tallinna Kaubamaja on oluliselt kasvatanud ka Monica Pihlaku varandust, kes on – puhtalt kodumaist aktsiakapitali arvestades – üks Eesti rikkamaid naisi.
Rain Lõhmus ja Andres Viisemann võlgnevad tänu miljonite eest LHV paisuvale pangaärile, milles nad arvestatavat osalust hoiavad.
Eesti aktsiate poolest rikkaim naine on aga 22miljonilise Silvano-osalusega Mari Tool. Ta sai börsiettevõtte suuromanikuks 2013. aastal, mil tema mees, Silvano Fashion Groupi nõukogu esimees Toomas Tool aktsiad temale üle kandis.
Eesti välismaise raha huviorbiidis
Kohalikul börsil on korralik kihistumine: esimese 25 investeerimiskonto käes on 1,8 miljardi euro eest aktsiaid. Investorite esisaja kätte koguneb 2,3 miljardi euro suurune varandus. Väikeinvestorite osakaal börsil on arvuliselt suur, rahalises mõttes aga õige tilluke. „Vaatame seda niimoodi: börsiettevõtted on ettevõtted nagu kõik teised. Neil on enamasti suuromanikud, kes meie ettevõtluse lühikese ajaloo tõttu on tihti ka ettevõtte asutajad. Teisalt on ettevõtete loojad ja suuromanikud börsiletulekuga andnud võimaluse kõigile teistele saada ettevõtte kaasomanikuks. Selles valguses on see, et suur osa ettevõtte aktsiatest kuulub väikesele ringile inimestele, täiesti normaalne ja mujal maailmas on samamoodi,“ kirjeldas olukorda Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets ütles, et tema on täheldanud välismaiste fondide huvi kasvu siinsete ettevõtete vastu. Kui enamik institutsionaalsetest investoritest on olnud siin „vanad“ ja pikka aega Eesti börsil tegutsenud, siis nüüd näivad olevat hakanud puhuma uued tuuled. „Viimasel ajal on tekkinud ka uusi huvilisi, kes pole üldse varem meie turul investeerinud või on pikalt eemal olnud. Üldiselt on makromajanduslik olukord olnud mõnda aega soosiv ja ettevõtete käekäik on paranenud – see on toonud huvi ka välismaalt siia… Teisalt on murekoht alati likviidsus ning institutsionaalsete investorite nõuded sellele,“ rääkis Suimets.
Mahtu on välisfondid leidnud. Näiteks Citigroupi ja tema allüksustega seostatavad fondid on Eesti aktsiatesse paigutanud raha suurusjärgus 200 miljonit eurot, Firebirdi erinevad fondid ligikaudu 50 miljonit. Tallinkis hoiab positsiooni ka maailmakuulus Blackrock oma Frontiers Investment Trustiga. Seevastu Malta Terra Partners Asset Management likvideeris hiljuti oma ainsa Eesti aktsiapositsiooni, nimelt Silvanos.
Eesti aktsiaturu võimsamate osaliste hulka kuuluvad kahtlemata pensionifondid. Näiteks Swedbankil, SEB ja LHV erinevatel pensionifondidel on siin kokku raha kasvamas pea 54 miljoni euro jagu. „Pensionifondis on investeeringute omanikuks lõpuks fondiga liitunud inimesed ehk pensionifondide kaudu on Balti börsil noteeritud väärtpaberitesse investeerinud veel tuhanded ja tuhanded inimesed,“ ütles Kaarel Ots.
Kus on norrakate pensioniraha?
Maailma suurim investeerimisfond, Norra riiklik pensionifond, mis on paisunud enam kui triljonile dollarile, liigutab Eestis raha juba pikemat aega.
Balti börsil tunneb fondi ära konto Citibank (New York)/ Government of Norway järgi. Kokku on sellel märtsi seisuga börsile paigutatud 12 miljonit eurot. Suurima jupi on norrakad pannud Olympicu aktsiate alla: 3,7 miljonit. Sellele järgneb Tallink 3,4 ja Silvano 2,3 miljoni euroga. Miljoniinvesteeringud on norrakatel tehtud ka Tallinna Kaubamajasse ja Merko Ehitusse. Ligi pool miljonit on paigutatud Eesti Ekspressi.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.