Tipp TV -- Makarovi Achilleuse kand

Aktsionäride otsusega ei lähe Tipp TV enam eetrisse, jäädes ootama kedagi, kes soostub telejaama ära ostma ning andma uue elu ASile Makarov Muusik Management (MMM).

Kui Tipp TV pilt eelmise nädala alguses eetrist ära kadus, põhjendas ASi MMM tegevdirektor Jaak Põldma seda tehnilise rikkega ning kinnitas samas, et vea parandamine on paari päeva küsimus.

«Tehnilised probleemid on tänaseks lahendatud,» kinnitab Põldma nüüd. Käsk eetrisse minna peab tulema omanike poolt.

Tipp TV aktsionäridest on aga suurem osa seisukohal, et kahjumit tootvat telejaama ei ole mõtet uuesti tööle rakendada. Vähemalt mitte enne, kui telejaamale on leitud ostja, kes jaamale oma jõududega elu sisse puhub, kinnitab Tipp TV üks omanik, Rahajuhtimise ASi juhatuse esimees Vello Väinsalu. Telekanali võlgnevus ainuüksi Eesti Telekomi ringhäälingu saatekeskuse ees on üle miljoni krooni.

Väinsalu sõnul pole aktsionäridele veel lõplikult selge, milline tulevik ootab Tipp TVd.

MMM tegevdirektori Jaak Põldma kinnitusel soovib AS MMM müüa kogu oma osaluse elektroonilises meedias. Läbirääkimised 50% Tipp TV ja 100% Top-raadio aktsiate müügiks käivad tema kinnitusel nii kodumaiste kui välismaiste investeerijatega.

Põldma väitel tunnevad nii tele- kui raadiojaama vastu huvi kaks välisinvesteerijat. Top-raadio aktsiate müügi osas on lisaks välisinvesteerijatele tehtud tema sõnul pakkumine ka kolmele Eesti firmale, kelle hulka kuuluvad AS Trio ja Pindi gruppi kuuluv AS Meedia Invest.

Firmade vastuseid ASi MMM pakkumisele Top-raadio ostmiseks või rentimiseks ootab tegevdirektor märtsi lõpuni.

50% Tipp TV aktsiate müümine on jõudnud Põldma ütlusel aga juba eellepingu allakirjutamise faasi. Sellele vaatamata peab tegevdirektor mõistlikumaks investeerija nime täna veel mitte avalikustada.

Oma aktsiatest soovivad hea meelega lahti saada ka ülejäänud Tipp TV aktsionärid. Peale ebaõnnestunud katset saada endale kultuuriministeeriumi poolt konkursile pandud endine EVTV ja RTV kanal, on nende huvi ainult Tallinnas leviva telejaama käimalükkamise vastu jäädavalt jahtunud.

Väinsalu ütleb, et ta peab Tipp TV müügi asjus ühendust ASi Trio omanike Rein Langi ja Hans H. Luigega. «Ma ei nimetaks toimunud kõnelusi läbirääkimisteks, vaid pigem sõbralikuks jutuajamiseks,» iseloomustab ta ühenduse pidamist Trioga.

Välisinvesteerijatest, kellega peab läbirääkimisi Jüri Makarov, ei tea Väinsalu oma väite kohaselt suurt midagi. «Me peame küll Makaroviga sel teemal ühendust, aga nende investeerijate nimed on mul kõrvust mööda läinud,» põikleb aktsionär konkreetsest vastusest kõrvale.

«Ma ei pea oluliseks oma nina tema läbirääkimiste vahele toppida, sest kui need aktsionärid soostuvad tõepoolest ostma poole telejaamast, ostavad nad niikuinii ka teise poole,» lisab Väinsalu selgituseks.

Selle aasta alguses Tipp TV müügidirektori kohalt lahkunud Margus Merima kehitab rohket kõneainet pakkunud välisinvesteerijatest rääkides õlgu. «Ma ei tea, kas nad on üldse olemas,» sõnab ta. «Tipp TV kohta omab kogu informatsiooni ainult Jüri Makarov,» märgib ta veidi kibestunult.

Tühjas Tipp TV stuudios ringi liikuvad üksikud töötajad ei tea samuti öelda, mis saab Tipp TVst edasi. Informatsiooni pole omanikud töötajatele jaganud, suuremal osal on ka töötasu viimaste kuude eest saamata, räägib anonüümseks jääda soovinud naisterahvas.

Tipp TV ebaõnn, mida Põldma peab kogu MMM-grupi majandusraskuste peasüüdlaseks, saatis telekanalit tema vaevalisest sündimisest saadik.

Noortele suunatud telekanal pidi alustama saateid 1994. aasta kevadel, paraku pillasid aga Lätist palgatud helikopteriga töömehed Tallinna teletorni tippu paigutatava Tipp TV antenni alla. Kahju hindas AS MMM miljonile kroonile. Kanali eetrisse ilmumise aeg venis 1994. aasta kevadest sama aasta sügisesse.

«Antenni allakukkumine oli ühest küljest lisakulutus, teisest küljest jäi kanal aga maha rongist ajal, mil reklaamituru seis oli alustamiseks kõige soodsam,» loetleb Väinsalu maha kukkunud antenni poolt tekitatud kahju.

Väinsalu arvamuse kohaselt polnud antenn aga ainus põhjus, miks kanali vaatajaskonda väheseks jäi ning loodetud reklaamiraha saamata. «Arvestasime, et ligi 80% reklaamirahast liigub Tallinnas,» märgib Väinsalu. «Tegelikult reklaamivad teles ennast väliskompaniid, keda huvitab eelkõige see, kui suur on kanali levikuala,» toetub ta statistikale.

Margus Merima meenutab, et 1995. aasta augustis, mil tema asus telekanali reklaamimüüki koordineerima, tuli tal müügitegevus ümber korraldada. Merima sõnul üritas Tipu juhtkond müüa reklaami «üleloomulikult kõrge hinnaga».

«Tipp TV reklaami hinnakiri oli sama, mis teistel Eesti telekanalitel, kuid juhtkond jättis arvestamata asjaolu, et teised kanalid müüvad agentuuridele eetriaega hinnakirjast ligi poole odavamalt,» räägib Merima.

Väinsalu nõustub endise töötaja arvamusega: «Reklaami müüdi liiga emotsionaalselt. Kui agentuur küsis tavapärast allahindlust, nimetas Makarov seda röövimiseks,» meenutab ta.

Merima ütlusel ei jõudnud Tipp TV programm kunagi eetrisse päris sellisena, nagu see oli esilagu planeeritud. Noortele suunatud muusika ja keskmise kvaliteediga filmid, mis lisaks tehnilistel põhjustel ei jõudnud kõigi Tallinna televaatajateni, ei köitnud aga reklaami tellijat. Suurem osa eetrisolekuajast edastas Tipp TV ASi MMM alla kuuluvate ettevõtete ja ürituste reklaame.

Möödunud aasta kevadel Äripäevale antud intervjuus kinnitas Jüri Makarov, et Tipp TV käivitamiseks on investeeritud 34 miljonit krooni, millest kaks kolmandikku moodustab kõrgeprotsendiline pangalaen. Ülejäänud raha leiti tema sõnul omavahenditest.

Tipp TV antenni ostmiseks ja paigaldamiseks võttis AS MMM 2 miljoni krooni suuruse laenu Raepangalt. Laenu ei ole pangale tänaseni tasutud, laenu katteks on pangale panditud telejaama antenn.

12 miljoni krooni suuruse laenu võttis MMM investeerimisfirmast Krooninvest. ASi Krooninvest kaudu paigutas telejaama raha ka ASi Carina. Jaak Põldma ütleb, et ta ei tea, miks otsustasid ASi MMM omanikud ASi Krooninvest pakutud laenu kasuks, kuna investeerimisfirma laenuprotsent oli ligi 30%. Lisaks sai AS MMM lubatud 14 miljoni asemel laenu 12 miljonit krooni.

Tipp TVsse paigutatud laenu tasumise viimane tähtaeg ASile Krooninvest saabus möödunud aasta detsembri alguses. «Üks võimalus raha tagasi saada oli marssida 1. detsembril Makarovi kontorisse sisse, pankrotihagi näpus,» räägib Väinsalu, «aga sel juhul oleks meid pandud ritta kõikide teiste võlausaldajatega, ilma, et oleks jäänud erilist lootust oma raha tagasi saada,» selgitab ta.

Probleem lahendati sellega, et AS Krooninvest, Rahajuhtimise AS ja AS Carina said 50% Tipp TV aktsiatest, endiselt jäi üles 12 miljoni krooni suurune võlanõue ASi MMM vastu.

«Härra Makarov ei kommenteeri,» sõnab ASi Top-raadio kontori uksele ilmunud sekretär nii sõbralikult kui antud situatsioonis võimalik.

Raadiojaama eesruumis trügib kolm noort Top-raadio töötajat, paberilehed näpus. Töölt lahkumise põhjuseks, nagu kõik kolm väidavad, on paar kuud maksmata jäänud palk.

Samal ajal, kui töötajad eesruumis tunglevad, istub Top-raadio stuudios diskoripuldi taga Jüri Makarov ning mängib teist saatetundi muusikat. Aeg-ajalt loeb raadiojaama omanik meeldiva madala häälega ette mõne teate, seejärel kostub eetris taas muusika, mis on sel hommikul tavapärasest täiskasvanulikum. Palgata töölt lahkujad räägivad, et lisaks Makarovile on Top-raadiosse jäänud veel umbes 5 töötajat.

«Top-raadios oli tööl tohutu armee noori ja andekaid, seejuures saadete kvaliteet oli väga küsitava väärtusega,» ütleb Jaak Põldma.

Praegu sidetehnika müügiga tegelev Sirelpuu sõnab, et lahkus raadiost maksmata palga pärast, aga ka seetõttu, et omanikud ei suutnud eralda investeeringuid Top-raadio normaalseks tööle rakendamiseks. «Pole normaalne, kui reklaami tellija ei saa reklaami raadiosse seetõttu, et raadiojaama telefonid on välja lülitatud MMMi maksmata telefoniarvete pärast,» sõnab ta.

Jaak Põldma kinnitab, et Top-raadio ja ASi MMM paremad ajad on alles ees. Tipp TV ja Top-raadio müügist saadav tulu peab omanike lootuste kohaselt tooma raha, mis kindlustab MMMile helge tuleviku.