Kindlustusseltside liit mõjutab valitsust riigi vara kindlustama

Sillaste märkis, et kindlasti tuleks kindlustada sellised sotsiaalobjektid nagu koolimajad, mille taastamisega on alati kiire. Linnade liidu andmetel saab Eestis aasta jooksul tulekahju läbi kannatada keskmiselt kaks-kolm koolimaja.

Kindlustusseltside liidu tegevdirektor Eduard Saul rääkis, et riik peaks määratlema prioriteetsed objektid, mida on hädavajalik kindlustada.

Sillaste sõnul võib valitsus katta võimalikud kahjud ka oma reservfondist, kuid tegelikkuses ei eraldata sealt kunagi piisavalt vahendeid hävinud hoone taastamiseks. Konkreetse näitena tõi ta Ahja koolimaja, mille renoveerimiseks tulekahju järel tuli omavalitsusel suur osa rahast ise leida.

Kindlustusseltside liidu ettepanek sisaldab punkti, et riik peaks prioriteetse tähtsusega objektide kindlustamiseks raha leidma enne 1997. aasta riigieelarve kinnitamist. Kindlustusseltside liit leiab samuti, et valitsuse reservfondi kasutamise põhimõtetesse tuleks viia sisse punkt, mille kohaselt valitsus ei vaata läbi neid kahjutaotlusi, kus hävinud vara pole kindlustatud.

Eduard Saul kinnitas, et kindlustusseltside huvi riigi- ja munitsipaalvara kindlustamiseks ei ole sundkindlustuse kehtestamine.

Siseminister Märt Rask ja rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant on avaldanud arvamust, et praegu on riigil odavam korvata ühekordseid kahjusid, kui maksta kindlustusseltsidele kindlustuspreemiaid.

Praegu on Eestis kindlustamata üle 90 protsendi riigi- ja munitsipaalvarast, mille väärtuseks hinnatakse 30 miljardit -- 100 miljardit krooni. Õnnetusjuhtumite puhul tekkivad kahjud on kinni makstud reservfondist.