Rootslased ootavad majanduse tõusu

Rootsi konjunktuuriinstituut peab selle aasta majanduslangust lühiajaliseks ning selle põhjuseks nimetab ta eelkõige nõudluse puudumist.

Reeglit kinnitavateks eranditeks on sel aastal jätkuvalt suurenevad investeeringud ning väliskaubanduse mahu kasv. Kokku peaks Rootsi eksport tänavu suurenema ligi neli ja tuleval aastal viis protsenti. Impordi kasv on samal ajal tunduvalt aeglasem.

Lääne-Euroopas valitseb suhteline majandusseisak ning tugevnenud Rootsi kroon kahandab Rootsi tööstustoodete turuosa. Suure riigivõla kärpimiseks rakendatavad valitsuse säästuabinõud vähendavad nii era- kui avaliku sektori tarbimisvõimet. Et tulevik näib ebakindel, siis on inimesed pessimistlikud ning hoiavad väga palju kokku.

Konjunktuuriinstituudi arvates jääb Rootsi majandusseisak lühiajaliseks seetõttu, et ennustatakse rahvusvahelise konjunktuuri peatset paranemist, et inflatsioon on väike ning madal intressitase peaks avaldama ergutavat toimet. Lisaks oletab instituut, et kodumajapidamiste säästuaste võrreldes tuludega peaks tuleval aastal oluliselt vähenema.

Kui see ennustus paika ei pea, siis võib seisak venida oodatust pikemaks. Iseloomulik on, et ehkki reaalpalgad tõusevad nii sel kui järgmisel aastal, kasvavad säästuabinõude ja töötuse tõttu kodumajapidamiste reaaltulud sel aastal vaid ühe protsendi ja 1997 veelgi vähem.

Eratarbimus kasvab tänavu protsendi võrra ja tuleval aastal 1,5 protsenti.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul võivad seisakut pikendada ka Lääne-Euroopa riikide pingutused Euroopa majandus- ja rahaliidu nõuete täitmisel.

Rootsi suur riigivõlg ja eelarve puudujääk, mis avaldub protsendina RKTst, sel aastal veel kasvavad, kuid tänu kokkuhoiuabinõudele peaksid tuleval aastal tegema ajaloolise pöörde vähenemise suunas. Eelarve tasakaalustamine edeneb nii hästi, et tuleval aastal on puudujääk ca 2,5% RKTst, mis tähendab ühtlasi ühe rahaliidutingimuse täitumist. KL