Arvutiteenused muutuvad Eesti peamiseks eksportteenuseks

Kui 1994. a teeniti andmetöötluse ja arvutiprogrammide loomisega kokku ligi 72 mln krooni, siis 1995. a oli see number 143 mln ja selle aasta lõpuks võib arvutiteenuste pakkumine kokku ületada 400 mln krooni piiri. Arvutiteenused moodustavad 15 protsenti kõikidest pakutavatest teenustest.

Soome turule arvutiteenuseid müüva ettevõtte Aetec esindaja Kalle Immato ütles, et arvutitarkvara tootmine ja müük on Eestis väga perspektiivikas, kuna siin on tööjõud odavam, aga programmeerijate tase samasugune kui mujal maailmas.

Peaministri majandusnõuniku Hardo Pajula sõnul on hea Interneti-ühendus ja arvutiteenused Eesti jaoks väga tähtsad, kuna pikemas perspektiivis tõuseb igasuguse info hind ning üha tähtsamaks muutub selle info vaba liikumine.

Veiko Herne ASist Tarkvara nõustus, et arvutitarkvara loomine ja Interneti-teenuste pakkumine on efektiivne ajupotentsiaali müügi võimalus maailmas.

Kalle Immato sõnul on tarkvara tootmine väga pikk protsess, nt ühe programmi turule toomine võib kesta aastaid.

Jaanika Lumi tarkvarafirmast Ratioma-R ütles, et välisturule orienteerumine on Eesti programmeerijaile ahvatlev tulevikuvõimalus, kuna Eesti siseturg on väga pisike. «Ainus tarkvara, mida Eestis teha ja müüa tasub, on majandustarkvara,» lisas Lumi. Lumi sõnul võib programmeerijad jagada hobiprogrammeerijateks e häkkeriteks, rakendusprogrammeerijateks ja aju eksportivateks programmeerijateks. Kui häkkerite arv ulatub tuhandetesse, siis aju eksportööride arv kõigub 100 ja 200 piirimail.