BRICS ja kuld esitavad dollari hegemooniale väljakutse

Atlantic Council on kokku pannud Dollari Dominance Monitori (dollari ülekaalu või mõju mõõdik). See näitab, et dollari osakaal globaalsetes reservides on tänavu 58 protsenti – sellega on dollar jätkuvalt ülekaalukalt suurim reservvaluuta. 2002. aastal oli vastav näitaja aga 72 protsenti, seega on toimunud 14 protsendipunktiline langus.

“USA dollar on alates teisest maailmasõjast olnud maailma juhtiv reservvaluuta,” kirjutati raportis. “Tänaseks moodustab dollar maailma riikide välisvaluuta reservidest 58 protsenti. Teisel kohal olev euro moodustab vaid 20 protsenti reservidest.”

“Viimastel aastatel, eriti pärast Ukraina sõja algust ning finantssanktsioonide kehtestamist, on paljud riigid andnud signaale, et soovivad oma varasid hajutada ja dollareid vähem omada,” teatas Atlantic Council.

Seda protsessi nimetatakse dedollariseerumiseks. Seda trendi on kiirendanud eelkõige BRICSi riikide esilekerkimine. Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas BRICSi riikide osakaal maailmamajandusest on ostujõu pariteedi alusel kasvanud. Viimastel aastatel on Ukraina sõda ja finantssanktsioonid tekitanud arenevatele riikidele õigustatud küsimuse – kas ka nende dollari ja euroga seotud finantsvarad külmutatakse, kui geopoliitiliselt vale samm astutakse?

BRICS on akronüüm Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna Aafrika riikide ühendusele. BRICSi ühendusse on hiljuti astunud ka Egiptus, Etioopia, Iraan ja Araabia Ühendemiraadid. Liitumist kaalub ka Saudi Araabia.

“Viimase 24 kuu jooksul on BRICSi riigid aktiivselt propageerinud enda valuutade kasutamist kaubanduses ja ülekannetes,” öeldi raportis. “Samal ajal on Hiina kaasanud oma alternatiivsesse maksete süsteemi ka teisi kaubanduspartnereid, mille eesmärk on suurendada jüaani rahvusvahelist kasutamist,” kirjutati Atlantic Councili raportis.

“Projektis tuuakse välja, et BRICS esitab dollari praegusele mõjuvõimule väljakutse, sest aina rohkem tehakse kaubavahetust enda valuutades ning samal ajal on BRICSi osakaal maailmamajandusest kasvamas,” lisati raportis.

Tõesti, kui vaadata jüaani osakaalu Hiina piiriülestes kaubandustehingutes, siis on see viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. See trend on juba mõnda aega kestnud. Kui 2010. aastal moodustas jüaan vaid 0,3 protsenti Hiina piiriülestest kaubandustehingutest, siis praeguseks on see näitaja kasvanud juba enam kui 50protsendini.

Uurijad märkisid, et Hiina on ehitamas alternatiivset finants-infrastruktuuri ning seda peegeldavad kaks indikaatorit. Esiteks on kasvanud swap-tehingute arv (keskpankade omavahelised valuutatehingud) teiste BRICSi riikidega. Samuti on suurenenud Hiina piiriüleste pankadevaheliste maksete süsteemi (China Cross-Border Interbank Payment System) liikmete arv.

Uurijad leidsid, et 2023. aasta juunist kuni 2024. aasta maini lisandus CIPSi süsteemi 62 otsest liiget. Nüüd on CIPSis otseseid liikmeid 142 ning kaudseid liikmeid 1394. Läänemaailma pankadevahelises maksete süsteemis (SWIFT) on liikmeks enam kui 11 000 panka, seega jäävad hiinlased SWIFTile veel pika puuga alla. Sellegi poolest on CIPSi kasv märkimisväärne. “Kuna CIPSi liikmed saavad teha tehinguid ilma SWIFTi või dollarit kasutamata, siis võivad traditsioonilised mõõdikud, mis jüaani kasutust mõõdavad, alahinnata selle tegeliku kasutuse ulatust,” kirjutati raportis.

Kuigi Hiina on teinud oma maksete süsteemiga edusamme, siis raportis siiski mainiti, et dollar on jätkuvalt primaarne reservvaluuta ning lühemas ja keskpikas perspektiivis selle positsioon ohus ei ole. “Dollar domineerib jätkuvalt välisvaluuta reservides, kaubandustehingutes ja valuutatehingutes,” ütlesid nad. “Kõik potentsiaalsed rivaalid, kaasa arvatud euro, ei suuda lähitulevikus dollarit kukutada.”

Kuigi kõige enam ohustab dollari positsiooni Hiina, seisavad ka nemad viimastel aastatel silmitsi majandusprobleemidega – näiteks hiljuti varises riigi kinnisvaraturg. Selle tõttu on jüaani osakaal välisvaluuta reservides viimastel aastatel hoopis veidi kahanenud.

“2023. aasta viimases kvartalis langes jüaani osakaal maailma välisvaluuta reservides 2,3 protsendini, 2022. aastal saavutas see 2,8 protsendi juures tipu. Seda vaatamata asjaolule, et keskpank on aktiivselt swap-tehingutega jüaani likviidsust toetamas,” kirjutati raportis. “Reservvarade haldurid võivad näha jüaani geopoliitiliselt riskantsena, sest muretsetakse nii Hiina majanduse kui ka pingete teravnemise pärast G7 riikidega.”

Atlantic Council on välja toonud kuus reservvaluuta staatuseks vajalikku omadust. Kui võrrelda seda, kuidas erinevad valuutad nendele omadustele vastavad, siis on dollari järel teisel kohal euro, kolmandal kohal aga Hiina jüaan.

Dollar koos euroga moodustavad pea 80 protsenti välisvaluuta reservidest. Kuigi dollari osakaal on langevas trendis, siis selle poolt kaotatud osa on jaotunud mitmete erinevate valuutade vahel, mainitakse raportis.

Kuigi teised valuutad pole suutnud veel dollarit märgatavalt proovile panna, siis Atlantic Councili sõnul on üks tooraine, mis on BRICSi riikide seas väga populaarseks saanud: selleks on kuld.

“Viimase aja kullaostude buumi on juhtinud arenevad riigid,” kirjutati raportis. “Alates 2018. aastast on kõik BRICSi liikmed oma kullareserve ülejäänud maailmast kiiremini suurendanud, vaatamata sellele, et hinnad on ajalooliselt kõrgel tasemel.”

“Paljud arenenud majandused kogusid omale sajandite vältel suured kullavarud ja säilitasid need 20. sajandil selleks, et hoida pärast teist maailmasõda elus kullastandardit,” ütlesid autorid. “Viimased küsitlused näitavad, et nüüd plaanivad kullareserve suurendama hakata ka arenenud riigid, kes soovivad ennast majandusšokkide vastu kaitsta. See suurendab järgmistel aastatel kulla nõudlust veelgi.”

“Arenevad turud kipuvad hoidma suuremat osa oma reservidest välisvaluutas, aga nüüd on stabiilselt suurendama hakatud ka kulla osakaalu,” lisasid nad.

Raporti autorid kirjutasid, et kullaosakaal riigireservides hakkas kasvama 2019. aastal ning kiirenes pärast pandeemiat, tõustes 10 protsendilt 16 protsendini. Nüüdseks on keskpankade käes kollektiivselt enam kui 35 000 tonni kulda, umbes 20 protsenti maailma ajaloo jooksul kaevandatud kullast. “Praktiliselt kolmandik keskpankadest plaanib 2024. aastal oma kullareserve veelgi suurendada,”

Keskpankadel on mitmeid häid põhjuseid, miks nad kulda ostavad, olgu selleks geopoliitilised riskid, inflatsioon või võimalikud majandusšokid. Tänavu esimesel poolaastal püsisid keskpankade kullaostud rekordilised, mille kohta saab pikemalt lugeda siit.

Juunis avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) raporti, milles tunnistati, et “toimumas on dollari järk-järguline langus keskpankade ja valitsuste välisvaluuta reservides.”

“Silmatorkav on see, et USA dollari osakaalu vähenemine viimase kahe kümnendi jooksul ei ole toonud kaasa nelja teise suurema valuuta – euro, jeeni ja naela – osakaalu kasvu,” kirjutas IMF. “Selle asemel on kasvanud nii-öelda ebatraditsiooniliste reservvaluutade osakaal, mille hulka kuuluvad Austraalia dollar, Kanada dollar, Hiina jüaan, Lõuna-Korea von, Singapuri dollar ja Põhjamaade valuutad.”

“Need ebatraditsioonilised reservvaluutad on varahaldurite jaoks atraktiivsed, sest nad võimaldavad varasid hajutada ja küllalt kiiret tootlust teenida. Neid on tänu finantstehnoloogia arengule ka järjest lihtsam osta, müüa ja hoida,” selgitas IMF.

Sarnaselt Atlantic Councilile märkis IMF oma raportis ära ka kulla populaarsuse kasvu. Eelkõige on see protsess kiirenenud IMFi sõnul pärast seda, kui USA Venemaale pärast Ukraina sõja algust finantssanktsioonid kehtestas.

“Finantssanktsioonid on ajalooliselt pannud keskpankasid oma portfelle nõnda ümber mängima, et seal oleks vähem valuutasid, millega seotud varasid võidakse külmutada või konfiskeerida, ja rohkem kulda. Kulda saab hoida riik oma varahoidlates ja selle tõttu otseste sanktsioonide risk varade külmutamise näol puudub,” kirjutati raportis. “Selles töös selgus ka see, et keskpankade nõudlus kulla järele kasvab siis, kui geopoliitilised riskid ja majanduslik ebakindlus suurenevad.”

Järgmiste aastate jooksul saab olema huvitav jälgida, kuidas USA rahandusliku olukorra märkimisväärne halvenemine hakkab dollari positsiooni maailmas mõjutama. Kui pärast majanduskriisi läheb USA eelarve veelgi rohkem miinusesse ning keskpank alustab uute rahatrüki voorudega, võib dollarist eemaldumise protsess kiireneda. Seda kiirendaks ka geopoliitiliste pingete teravnemine, näiteks see, kui Hiina alustaks Taiwani vastu sõda.