Eesti Televisioon vajab kõvasti raputamist

Eesti Televisioon on tänu riigiametnike ja poliitikute saamatusele kujunenud kõige kummalisemaks eelarveliseks asutuseks Eestis. Olles ühest küljest üles seatud edastama kodanikele oma riigi kohta tõepärast informatsiooni ja aeg-ajalt meelde tuletama rahvuskultuurilisi iseärasusi, tegeleb ta samal ajal kommertskanalitest konkurentide meelehärmiks ka inimeste ajupesuga seriaalide, lõbumängude ja reklaamide kujul. Seejuures rikub ETV riigieelarvest saadud rahaga laveerides normaalseid turusuhteid ja konkurentsiseadust.

Äripäev on seisukohal, et poliitikutel on viimane aeg määratleda ETV koht ja funktsioonid ringhäälingus. Kui ETV saab endale avalik-õigusliku televisiooni rolli, peab ta vabanema reklaamist ja toituma riigieelarve rahast või üldrahvalikust loamaksust. Vastasel korral jääb endiselt üles küsimus, kellele ja milleks ETVd on vaja ja miks peab seda üleval pidama maksumaksja rahaga.

Vaatamata juba aastatepikkusele väitlusele avalik-õigusliku televisiooni üle teemal, milliseks ETV peaks muutuma, ei ole asjaosalised suutnud midagi olulist paika panna.

Ühelt poolt on tegemist ETV sisemise inertsusega, mis on tingitud möödunud aegade pärandist -- ülepingutatud koosseis ja lohisev töökorraldus, mis jääb efektiivsuselt konkurentidele kaugelt alla.

Teisalt mõjuvad poliitilised põhjused. Eesti Televisiooni peadirektor Hagi Shein on ringhäälingunõukogule kurtnud, et kui esimesed neli aastat televisiooni peadirektorina möödusid ilma kaudse või otsese poliitilise surveta, siis viimase aasta jooksul on see surve olnud eelarve kaudu pidev. Veel enam, Shein on avaldanud ka arvamust, et valitsus laseb ETV põhja. Vastuseks sellisele hädaldamisele on teatanud peaminister Tiit Vähi, et avalik-õiguslik ringhääling peab uuenema ja Sheinil pole selle reformimises mitte kõige väiksem osa.

Kolmandaks on tegemist ametnike passiivsusega. Kui käesoleva aasta alguses rääkis Rein Veidemann ringhäälingunõukogust Äripäevale, et avalik-õiguslik televisioon ei peaks enese finantseerimiseks tegelema äriga, vaid taotlema üldrahvalikku rahastamist, siis praeguseks on need mõtted ainult mõteteks jäänudki. Keegi pole astunud konkreetseid samme selleks, et lõpetada reklaami edastamine ETVs ja hakata selle asemel sisse nõudma lubamaksu, elektriaktsiisi või leppida hoopiski riigieelarvest eraldatavate summadega, mis kaudselt laekuvad ju samuti televaatajate taskust.

Nii tegutseb üle poole tuhande töötajaga Eesti Televisioon edasi suure dinosaurusena, kes konkurentide esindaja TV3 programmidirektori Toomas Lepa sõnul sööb rohkem, kui ta toota jõuab ja ei vääri seetõttu maksumaksjate lugupidamist.

Kuigi ETVd tituleeritakse mitmete uuringute põhjal programmilt parimaks telekanaliks, ei saa jätkuda senine ebamäärane olukord, kus riigi raha eest pakutakse reklaamiandjatele odavat teenust ja suurt auditooriumi, kahjustades konkurente ja püüdes varjata oma suutmatust uuendustega kaasa minna.