«Kümne inimesega loenguid pidada ei saa ja üliõpilastelt raha ei tule,» lausus LEXi õigusteaduskonna prodekaan Johannes Lott. Tema sõnul on LEXi õigusteaduskonna eestikeelsesse osakonda jäänud vaid 50 selle aasta lõpetajat.
Algavast semestrist LEXi rektori akadeemik Arno Köörna ütlusel saab Veritase käitumist tõlgendada kui kõlvatut konkurentsi. Kui otsustame algatada kohtuasja, tuleb saamata õppemaksud sisse nõuda, märkis Köörna.
Köörna sõnul on Veritase meetodid üles ehitatud LEXi sihilikule lõhkumisele. «Nad kasutavad meie ülikooli oskusteavet, meie õppejõud meelitati üle,» lisas ta. Veritase aasta õppemaks on 12 000 krooni nagu LEXis ja õppeprogrammid sarnased.
Veritase üks omanik ja rektor Renate Talts, kes varem oli LEXis prorektor, ei pea üliõpilaste ületulekut kõlvatuks konkurentsiks. Tema sõnutsi on üliõpilased täiskasvanud inimesed, kes teevad otsuseid ise. Taltsi ütlusel on ka Arno Köörna lubanud sügisest Veritasse tööle tulla.
Varem LEXis õppinud ja sellest nädalast Veritasse läinud üliõpilase sõnutsi pettis LEX õppureid sellega, et lubas lõpetamise järel bakalaureuse kraadi, mida aga ei saa. Veritasest kinnitati, et sealt saab bakalaureuse kraadi ja lubati, et arvestatakse LEXis sooritatud eksamite tulemusi, rääkis üliõpilane.
LEXi õigusteaduse eriala esimese kursuse vanema Kristi Mettase sõnutsi tuli nende kursus Veritasse üle seetõttu, et sügisel välja lubatud tunniplaan ei täitunud. «Me ei saanud ühtki õigusalast ainet,» märkis Mettas. «Mõnel üliõpilasel on probleeme LEXist õppemaksu tagasisaamisega,» lisas ta.
Arno Köörna kinnitas, et kõik LEXist lahkunud üliõpilased saavad oma raha tagasi.
Haridusministeeriumist öeldi, et praeguse seisuga ei saa kummaski kõrgkoolis bakalaureuse kraadi. See õigus on vaid riiklikel ülikoolidel, humanitaarinstituudil ja kõrgemal kommertskoolil, kinnitati ministeeriumist.
Renate Talts kinnitas, et Veritasel on eesmärk bakalaureuse diplomini jõuda. Ta sõnas, et 1. märtsiks käivitab Veritas ka majandusõppe ja oodatakse LEXi majandusüliõpilaste ületulemist.
Veritas plaanib õpetama hakata kuni 800 üliõpilast. Veritas sai nelja-aastase õppeloa 12. veebruaril, kool kuulub neljale eraisikule.
Eelmisel nädalal otsustas haridusministeeriumi kõrghariduse hindamise nõukogu mitte akrediteerida LEXi majandusõppekava. Õigusteaduse kava hindamine seisab ees.
Hindamisnõukogu sekretäri Hillar Baumani sõnul oli akrediteeringust keeldumiseks muu hulgas LEXi üliõpilase liiga suur, 30tunnine nädalakoormus, nigelad paljundusvõimalused, audiovisuaalsete vahendite ja Interneti-ühenduse puudumine.
«Akrediteeringust keeldumine tähendab, et LEXi diplomit riik ei tunnusta. Kui nad aastaga kordusakrediteeringut ei saa, võib LEX koolitusloast ilma jääda,» selgitas Bauman.
LEXi rektor Arno Köörna sõnas, et akrediteeringust keeldumine oli neile rabav üllatus. «See on täiesti ebaloogiline. Mõistatus, millele ei leia seletust,» lausus Köörna.
Köörna sõnas, et pankrotiohtu ta praegusel juhul ei näe, kevadel algab uute üliõpilaste vastuvõtt. Äriregistri põhjal kuulub LEX kahele eraisikule.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.