Tallinna vesi -- värvitu, lõh-natu, maitsetu, eluliselt vajalik ja erakätes.
Reedel langetab linnavalitsus ametliku otsuse Tallinna monopoolse vee-ettevõtte erastamise kohta. Linn jätab tulevase aktsiaseltsi 1,2 miljardi krooni suurusest põhivarast endale kanalisatsiooni tunnelkollektorid ja puhta vee magistraalid ehk kolmandiku aktsiakapitalist. Keskne torustik tagab meeri sõnul linnale võimaluse hoida tulevikus aktsiaseltsi tegevust kontrolli all ka ilma kontrollpakki omamata. Pea kolmveerand aktsiapakist läheb avalikku müüki. Osa saadava summa baasil moodustatakse 15--20% aastatulu tootev fond. Pärast ettevõtte minekut börsile saab linn fondi tootlust kasutada oma osaluse suuruse säilitamiseks täiendaval aktsiaemissioonil. Teine osa raha läheb veemõõtjate paigaldamise ja vee hinna tõusu kompensatsiooniks vähekindlustatud pealinlastele.
Äripäeva arvates on tegemist olulise sammuga. Uue linnavalitsuse otsustav tegevus on Tallinna Veevärgi ja Kanalisatsiooni munitsipaalettevõtte (VKME) erastamise asjad liikuma lükanud. Mis eriti hinnatav -- tegemist on esimese erastatava infrastruktuuriettevõttega.
Arenenud riikides kulutatakse pere sissetulekust keskmiselt 3--5% vee ja kanalisatsiooni peale. Meil on see protsent peaaegu et olematu. Võrrelda võiks kasvõi ühe teise veega -- Värskaga --, mille pool liitrit jõuab tarbijani 5 krooni eest, 100 pange kraanivett aga hetkel 8 krooni eest.
Möödunud reedel lubas linnavalitsus VKME-l tõsta joogi- ja heitvee hinna elanikele kahekordseks, 2001. aastaks tõuseb see senisega võrreldes kolmekordseks.
Munitsipaalettevõttel on kaelas 1994. a EBRD-lt saadud 375 miljoni kroonine laen. Leping kohustab tõstma vee hinda igal aastal kolmandiku pluss tarbijahinnaindeksi võrra. Investeerimist ootavad puhastusseadmete ja avariiveevärgi ehitus, veevõrkude renoveerimine. Kinnitatud hinnatõusu graafik võimaldab luua tulubaasi, mis lubab ettevõtte erastada ja kindlustada selle jätkuv areng kommertsalustel
VKME erastamine on toi-metuse arvates piisavalt kindla peale minek. Nii linna kui ettevõtte seisukohalt. Tekib normaalne turumajanduslik ettevõte, mis teenib ise raha ja ei koorma linnaeelarvet. Aktsiamüügi edukuses võib kindel olla -- ettevõte on stabiilne, mitmesajamiljonilise kasumiga. Mahud on kindlad, veetarbimise langust loota ei ole. Veevärgi puhul saab tegemist olla vaid kasvava turuga. Seda eriti areneva tööstuse puhul.
Ettevõte töötab korralikult -- kui palju on firmasid, kes võivad kiidelda 25protsendilise rentaablusega? Otsus jätta kesksed torustikud ühe omaniku -- linna -- kätte tagab ettevõttele monopoolse seisundi: alternatiivse võrgu ehitamiseks vajalikud investeeringud vaevalt kedagi konkureerima meelitavad. Strateegilist investorit ettevõtte arengu tagamiseks ei vajata, tase on juba praegu küllalt hea.
Ka Tallinna väärtpaberibörs ootab vee-ettevõtte tulekut suure huviga. Väga rentaabel äri, mille kadumist karta ei ole. Stabiilne ja atraktiivne investeering.
Tallinn on esimese sammuga eeskuju näidanud. Äripäeva arvates on sellest piisavalt mõtlemisainet võtta ka teistel linnadel. Samuti riigil, kes seni on infrastruktuuriettevõtete erastamise ümber käiva nämmutamisega eriti hästi silma paistnud.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.