Valitsus kavatseb piirata Telia õigusi Eestis

Teede- ja sideministeeriumis valminud eelnõu võtab Rootsi riiklikult telekommunikatsioonikontsernilt Telia võimaluse omada korraga osalust ASis Eesti Telefon ja Starman Kaabeltelevisiooni ASis. Teliale kuulub praegu 24,5 protsenti Eesti Telefoni ja 60 protsenti Starmani aktsiatest, see on vastuolus ka kehtiva Eesti Telefoni aktsionäride lepinguga.

Eelnõu kohaselt saab igas kaabeltelevisiooni piirkonnas tegutsemisluba omada ainult üks kaabelsideoperaator, kes on võitnud avaliku konkursi. Kaabeltelepiirkondade määramine kuulub kohalike omavalitsuste pädevusse.

Seejuures näeb eelnõu ette, et varem toimunud konkursside tulemusel sõlmitud lepingud jäävad jõusse. See tähendab, et Tallinnas osutub ainsaks legaalseks kaabelsideoperaatoriks Levicomi gruppi kuuluv Tallinna Kaabeltelevisiooni AS, kellega linnavalitsus sõlmis neli aastat tagasi 8+6 aastaks tegutsemise ainuõigust andva lepingu.

ASi Levicom nõukogu esimehe Tõnis Paltsi sõnul on kaabelside lähema 10 aasta jooksul ainus võimalus pakkuda reaalset konkurentsi Eesti Telefonile, mille kontsessioonileping lõpeb 2000. aastal.

Telia tütarfirma Starman Kaabeltelevisiooni ASi juhatuse esimees Peeter Kern levitas eile enda poolt juhitava kaabellevi liidu pressiteadet, milles väitis, et teede- ja sideministeeriumi ametnikud on lasknud end mõjutada «mõne endale monopoli sooviva erafirma poolt».

Kerni väitel on eelnõu autorid läinud vastuollu nii turumajanduse printsiipide kui rahva arvamusega. «Kui tarbijal on võimalik valida mitme kaabeltelefirma vahel, saab ta valida kvaliteetsemat pilti, rohkem programme ja madalamat hinda pakkuva firma,» kirjutas Kern.

Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna asejuhataja Marju Laur märkis, et kaabellevi seaduse puudumine tähendaks paratamatult Telia loomulikku monopoli. Lauri sõnul on Telial piisavalt raha, et Eesti Telefoni kontsessioonilepinguga saavutatud edumaad konkurentide ees üha suurendada.

«Meie eesmärk on tagada vaba konkurents telekommunikatsiooniteenuste turul,» rõhutas Laur. «Loomulikult ei saa see Teliale meeldida, kuid meie peame tegema ikka Eesti riigi, mitte sõbraliku Rootsi riigi poliitikat.»

Laur märkis, et seaduseelnõu on täielikus kooskõlas nii juba kehtivate kui uuel aastal jõustuvate Euroopa Liidu direktiividega. «Kui eelnõu Euroopa Liidu ekspertidele tutvustasime, oli nende esimene küsimus, ega see ometi Teliale monopoli anna,» ütles Laur.

Marju Laur nentis, et teede- ja sideministeerium on kaabellevi seadust teinud kaks aastat ning esitas sellekohased materjalid valitsusele juba viiendat korda.

«Kui valitsus eelnõu heaks ei kiida, siis säilitab Eesti Telefon eriõiguste lõppedes veel pikaks ajaks monopoli,» ütles Laur.

Äripäeva andmetel oponeerib teede- ja sideministeeriumi koostatud kaabellevi seaduse eelnõule kõige teravamalt kultuuriminister Jaak Allik. Tema kirjas valitsusele on lauseid, mis kattuvad sõna-sõnalt Starmani juhitava kaabellevi liidu kirjaga.