Island ei taha astuda ELi

Islandil ei ole mingit otsest majanduslikku vajadust ELi minna, sest sellega 1994. a sõlmitud Euroopa majanduspiirkonna (EMP) leping tagab Islandile vaba pääsu Euroopa siseturule, lisas president. Mäletatavasti sõlmiti EMP leping ELi ja EFTA riikide vahel. Praegu kuuluvad sinna peale Islandi Norra, Liechtenstein, ?veits.

See leping annab Islandile kõik ELi soodustused, kuid jätab talle ühtlasi võimaluse sõlmida iseseisvad lepingud ELi mittekuuluvate riikidega. Presidendi sõnul võimaldab praegune süsteem nautida ELi siseturu vilju, kuid loovutamata seejuures oma otsustusõigust Brüsselile.

Islandi erakondadest pooldavad riigi astumist ELi vaid opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, kuid valitsusparteid ei ole avalikku ELiga seotud arutelu käivitanud.

Islandi ELi-vastase hoiaku peamine põhjus on kalapüük, mis annab 70% kõigist Islandi ekspordituludest ja on riigi heaolu peamine alus. ELis kuulub kalapüük põllumajanduspoliitika alla ja otsustusõigus selle üle läheks Brüsselile, mis oleks Islandile majanduslikult ohtlik.

Presidendi arvates on EList väljaspool olemine riigile üksnes kasulik. «Majandus globaliseerub nii kiires tempos, et me võime sõlmida kaubandussuhteid kas Põhja-Ameerika, Aasia või Lõuna-Ameerika riikidega, ilma et me peaksime Euroopast välja tegema,» sõnas ta. «Kuid see muidugi ei tähenda, nagu sooviks Island Euroopa edasisest arengust kõrvale jääda.»

Majanduslikult saab Island hästi hakkama. 1990. aastate algul oli Islandis küll majanduskriis, kuid isegi siis tõusis töötus ainult viie protsendini, mis näitab väga paindlikku tööturgu. Praegu on tööta neli protsenti aktiivsest rahvastikust.

Mullu oli majanduskasv 5,25% ja tänavu 4,5%. Inflatsioon on püsinud keskpanga seatud piires ja on sel aastal 2% ja tuleval aastal kuni 3%.

Teiste Euroopa riikide eeskujul valmistub Island praegu piiride avamiseks, täie hooga käib riigiettevõtete erastamine ja pensionisüsteemi reformimine. KL-ÄP