Sõnajalad teevad telepilti 50 miljoni krooniga

1987. aastal Põltsamaal autoremondiga eraäri alustanud Oleg ja Andres Sõnajala ootamatu rikastumine ning kaks aastat tagasi oma telejaama rajamine on seltskonnavestlustes palju kõneainet pakkunud. Vennad ise suhtuvad sellesse rahulikult ja ütlevad, et kui Hansapanga asutajad suutsid oma suhteliselt kesise stardikapitali kuue aastaga mitmesajakordseks kasvatada, miks siis imestatakse selle üle, kui nemad helikassettide müügi ja kontserttegevusega, pruugitud autode müügi ja hooldusega, ehitus- ja muu äritegevusega teenitud mõned miljonid kroonid on suutnud kolmel viimasel aastal börsitehingutega kümnekordistada.

Sõnajalgadel on õnnestunud hoida oma äritehinguid saladuses tänase päevani. Mõned märgid börsitehingutest on siiski maha jäänud. 1994. aastast on ettevõtteregistris hoiul ASi Sõnajalg bilanss, kust võib välja lugeda, et finantsinvesteeringute pealt teeniti intressitulu 1,25 miljonit krooni. Sellele lisandus 400 000kroonine kasum kursimuutustelt.

Ühtegi börsitehingutega tegelevat ettevõtet, mille kohta saaks öelda, et see kuulub Sõnajalgadele, Eestis ei ole.

«Meie kui füüsilised isikud ei ole endale börsitehingutega tulu teeninud,» väidab Andres Sõnajalg. «Me oleme töötanud koos välisfirmadega, kes on Eesti börsil tulu teeninud.»

«Me pole mänginud ega spekuleerinud, need firmad on tegelenud investeeringutega,» jätkab ta.

Oleg tunnistab, et välisbörsidel hakkasid Sõnajalad tegutsema 1994. aastal, Tallinna börsil selle algusaegadest peale. Sõnajalad keelduvad nimetamast, milliste offshore-firmadega võib neid seostada. «Eesti maksuseadused ei soosi investeeringuid,» põhjendab Oleg maksuvabade firmade kasutamist.

Ajavahemikul 1994--1995 võtsid Sõnajalad Tallinna Pangast pea aasta jooksul igal kuul laenu suurusjärgus 1--2 miljonit krooni. «Kasutasime laenuraha välisbörsidel tegutsemiseks,» piirdub Oleg napi kommentaariga.

Puhtteoreetiliselt on Sõnajalad nõus kinnitama, et 1994. aastal investeeritud miljon krooni on neil õnnestunud kasvatada enam kui kümnekordseks. «Kui te oleksite sel ajal miljoni krooniga olnud meie äripartner, kuulunuks praegu teile kolmandik TV1 aktsiatest,» lisavad vennad.

Praegu on Sõnajalgade nimel vaid kaks Eestis registreeritud aktsiaseltsi -- Eesti Sõltumatu Televisioon ja Sõnajalg. 1993. aastal asutatud firmad NBN, MBN, WBN ja SBN ei alustanud tegevust.

«Tollane Eesti seadusandlus ei lubanud üleriigilist kommertstelekanalit luua, mistõttu asutasime neli aktsiaseltsi eri piirkondade jaoks, kuid neid ei läinud tarvis,» seletab Oleg.

Sõnajalgadel on säilinud osalus ka Tallinnas automüügiga tegelevas ASis Tähevalgus ning Põltsamaal autode müügi ja hoolduse, kaubanduse, ehituse ja kohaliku ajalehe väljaandmisega tegelevates ettevõtetes.

Osalusest analoogsetes firmades Saaremaal loobusid Sõnajalad eelmisel aastal. «Pole mõtet hoida aktsiaid, kui endal pole aega nende arengu peale mõelda,» tunnistab Oleg.

Telejaama TV1 omanikfirma Eesti Sõltumatu Televisioon lõpetas läinud aasta esimesed kuus kuud 2,4 miljoni kroonise kahjumiga. Aastatulemusi ei oska Sõnajalad veel kommenteerida.

Äriregistrile esitatud Eesti Sõltumatu Televisiooni esimese poolaasta bilanss kinnitab, et firmal on käibevara 12,5 miljonit ja põhivara 25,4 miljonit krooni. Lühiajalisi kohustusi on firmal ligi 12 miljonit krooni, pikaajalisi kohustusi suurt polegi.

Sõnajalgade Põltsamaa-aegne äripartner Imbi Kaasik, kes on valitud firma audiitoriks, kinnitab, et ettevõtte äriseis on soodne. Sama meelt on ka Ühispanga asepresident Janek Mäggi. Panga kaudu liisis TV1 hiljuti uusi teleseadmeid.

ASi Sõnajalg äriseisu keelduvad omanikud avalikustamast. «Aasta pärast, kui oleme midagi korda saatnud, on juba, millest rääkida,» väidavad Oleg ja Andres.

Samas prognoosivad nad, et Eesti Sõltumatu Televisioon tuleb aasta pärast Äripäeva koostatava ettevõtete TOP 100 käibekasvu edetabeli etteotsa.

Kaks aastat tagasi pidi telekanali TV1 üheks omanikuks saama ka Iirimaal registreeritud Denzille Investment Company. «Lubatud investeeringute katteks,» täpsustavad Sõnajalad tollaseid lubadusi. Nad lisavad, et Iiri firmast Eesti Sõltumatu Televisiooni aktsionäri ei saanud, kuid aasta tagasi võeti samast firmast 10 miljonit krooni pikaajalist laenu.

Oleg Sõnajala väitel kajastub laen ka ettevõtte bilansis, ehkki sama suur summa on seal millegipärast lühiajaliste kohustuste hulka kantud.

Eesti Sõltumatu Televisiooni aktsiakapital on mõne aastaga kasvanud 120 000 kroonilt 25,12 miljonile kroonile. «Aktsiakapitali hulka on arvatud suurem osa meie endi investeeringutest TV1 arengusse,» lausub Oleg Sõnajalg.

Küsimusele, kas Denzille Investmenti taga pole mitte Sõnajalad ise, saan põikleva vastuse. Pärast seda, kui olen Olegi palvel diktofoni sulgenud, kuulen selgitusi investeeringutevaenulikust Eesti seadustikust.

Eelmise aasta juunis sai TV1 15 miljoni krooni suuruse kinnise võlakirjade emissiooniga endale investoreid juurde. Sõnajalgade väitel ostsid võlakirju üksnes Eesti pangad ja nende tütarfirmad. Võlakirjad emiteeriti kuni kolmeks aastaks, intress oli 10 protsendi ringis. Kui Sõnajalad ei suuda kolme aasta kestel võlakirju lunastada, muutuvad emissioonis osalenud investorid Eesti Sõltumatu Televisiooni aktsionärideks.

Oleg ja Andres Sõnajalg kinnitavad, et praegu üksnes nende perekondadele kuuluvat telekanali omanikfirmat ei näe nad vaimusilmas tulevikus üksnes Sõnajalgade omandina. Juttu on olnud börsile minekust ja sellele eelnevast aktsiaemissioonist. Nad ei välista ka ühinemist mõne konkurendiga, näiteks Kanal 2ga.

«Kui Kanal 2 pakub end müüa või teeb ettepaneku liitumiseks, kaalume seda kindlasti väga tõsiselt,» ütleb Andres Sõnajalg.

TV1 jaoks paigaldati Tallinna, Valgjärve, Pärnu ja Kohtla-Järve teletorni oma saatjad, millega alates novembrist peetakse ühendust satelliidi abil. Alates 20. jaanuarist satelliitside kodeeritakse, nagu nõuab ka kultuuriministeerium. Televisioon on Sõnajalgade meelest suhteliselt inertne äritegevus ja ilma eriliste pingutusteta võiks TV1 terve aasta midagi tegemata programmi edastada. TV1 selle aasta reklaamiajastki olevat 80 protsenti juba müüdud.

Reklaamist loobunud ETV reklaamitoru pöörati suures osas lihtsalt meile, ka sealne reklaamijuht Rait Killandi tuli meile tööle, räägib Oleg Sõnajalg. «Pole midagi lihtsamat, kui vajadusel kogu programm ühe hetkega odavamaks teha,» lisab ta.

Tallinna linnahalli juures, piletikassade ja jäähalli vahel, haigutab mälestusmärgina Sõnajalgade luhtunud automüügiprojektile paesein, mille taha pidi tulema USA autode kauplus.

«Ega me seal väga palju kaotanud,» tõdeb Oleg. Ta ei pea end kaotajaks ka Koeru autoremonditehase erastamisel, mis jäigi riigil erastamata.