Liberaalne abiraha

III. Libaliberaalid püüavad liberalistlike loosungite varjus riigi arengule suunatud sotsiaal- ja majanduspoliitikat halvates end ise puugina riigi rahakotti sisse imeda. Nende sõnavõtud kopeerivad sisuliselt totalitaarsete riikide propagandamalle, kus diktaator esineb alati väsimatu võitlejana demokraatia ja vabaduse eest -- endale ja oma kambajõmmidele. Libaliberaalide seisukohalt on riigi ülesandeks kõigist muudest probleemidest liberaalselt mööda vaadata ja vahendid ainult «libade» heaolu suurendamiseks kulutada. Eesti libariigis said libaliberaalid järjekordse võidu.

Hiljaaegu õnnestus neil tasakaalutolle torpedeerides Eesti põllumajandus kõlvatu väliskonkurentsi meelevalda jätta. Sellega röövitakse Eesti maaelult ca 1,5 miljardit krooni sissetulekuid aastas.

Nüüd on pidu jälle liberaalide tänaval. Parlament otsustas, et ca 1,5miljardiline aastakasum on Eesti pankadele liiga väike. Igal aastal on riik pankasid toetanud ca 250--300 miljoni krooniga, võimaldades selle summa riigieelarve asemel pankade reservidesse (omandusse) kanda. Vahepeal otsustas parlament «pangasubsiidiumi» poole peale vähendada. Nüüd õnnestus eesti tublidel «libadel» õiglus jälle jalule seada -- pangad said subsiidiumi täies ulatuses tagasi. Senini on üliedukatest pankadest veidi kasumimaksu (poole tavalisest maksumäärast) maksnud ainult Hansapank. Teised pole riigieelarvesse pennigi andnud.

Tuleb välja, et riigi subsiidium on täiesti erineva iseloomuga. Kõik oleneb sellest, keda selle abil toetatakse. Eesti liberalistide aktiivseim suuvooder Jürgen Ligi on selle oma sõnavõttudes esitanud järgmiselt:

-- kui toetatakse kõlvatu väliskonkurentsi all kannatavat põllumajandust, siis on subsiidium mitteliberaalne ja lubamatu. Kui abistatakse väliskonkurentsi eest kaitstud ja miljardiliste abisummadega üles upitatud maksuvaba pangandust, siis on subsiidiumid liberaalsed ja lausa hädavajalikud;

-- subsiidium põllumajandusele tõstvat heaolu pisikesel sajatuhandelisel inimgrupikesel. Riigi raha suunamine pangandusse kasvatab kasu suurel viietuhandelisel pangatöötajaist rahvamassil;

-- põllumehe toetamine võtvat temalt viimase motivatsiooni, millega kaasneb mitteliberaalne majanduslik unisus. Abiraha pankurile äratab aga temas enneolematu energia ja ta mõtleb edaspidi päeval ja ööl eesti rahva heaolu kiirele parandamisele.

Niisiis, elagu liberaalsed subsiidiumid pankadele, mis on järjekordseks ausambaks piiritule libaliberaalsele rumalusele Eesti majanduspoliitikas. Kas «libad» ei pingutanud kannuseteenimise tuhinas seekord veidi üle?