Pettur kiire, uurimine aegane

Küllalt tüüpiline on olukord, et pettuse traagelniidid paistavad selgelt välja ja maksuhaldur teeb otsuse kelmile raha mitte välja maksta. Kelm aga kaebab maksuameti halduskorras kohtusse ja kohus leiab, et maksuseaduse rikkumine pole piisavalt tuvastatud.

Olukorra muudab eriti totraks asjaolu, et maksuhalduril on õigus peatada väidetavalt enammmakstud summa tagastamine vaid juhul, kui on tuvastatud maksuseaduse rikkumine. Tuvastada saab seda enamasti aga vaid kriminaalmenetluses. Seega saab pettuse tuvastada üks ametkond, vastutama peab aga teine.

Aastas esitab maksuamet politseile materjali keskmiselt 150 maksupettuse kohta. Paraku on probleemiks ahela maksuamet-majanduspolitsei-uurija-kohus toimimine. See on aeglane ja kohmakas.

Ajast, mil materjalid politsei lauale jõuavad, on aega üks kuu otsustada, kas algatada kriminaalasi või mitte. Pahatihti on aga siis juba hilja tulemuslikeks kriminaalmenetlustoiminguteks, sest petturitel on olnud piisavalt aega otsi vette peita. Maksuametil aga eeluurimise õigus puudub.

Olukorra lahendus võiks peituda maksuametile eeluurimise õiguse andmises analoogiliselt tolli ja piirivalvega. Seni aga on püütud asja parandada sellega, et on loodud spetsiaalne maksupettuste uurimise grupp, kuhu kuuluvad nii politsei- kui maksuametnikud.